Ansip: inimesed pääsevad pankade kahjumite kinnimaksmisest
Brüsselis lõppenud ülemkogu fookus oli eelkõige seotud pangandusliidu küsimustega. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul ei pea tulevikus liikmesriikide kodanikud enam hätta sattunud pankade kahjumeid kinni maksma, vahendab BNS.
"Me teame, kui palju on Euroopale tekkinud probleeme sellest, et pangajärelevalve ei ole olnud ühtviisi efektiivne kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides," ütles Ansip Brüsselis BNS-ile antud intervjuus.
Kuna majandused EL-is on niivõrd tihedalt läbipõimunud, siis mõne riigi korrast ära pangandus on peaministri sõnul probleeme tekitanud ka kõigile teistele EL-i liikmesriikidele.
"Seda olukorda, kus maksumaksjad maksvad pankade kahjumid kinni, seda olukorda maksumaksjad tulevikus enam lubama nõus ei ole," märkis Ansip.
"Uus pangaliit peab tagama selle, et kõigepealt vastutavad panga aktsionärid, seejärel ka suuremad kreeditorid. Hoiused peavad olema tagatud, pangad peavad oma vahendeid koguma ka kriiside puhuks ja kriisifondid peavad osalema tekkivate kahjumite katmises," selgitas ta.
Järgmise sammuna peab liikmesriik Ansip sõnul vastutama selle eest, et tema pangad toimiksid korrektselt ja kui kõik need eelnevad meetmed on ammendunud, alles siis, viimase võimalusena, peaksid tulema kasutusele üle-euroopalised vahendid
Täpset kuupäeva, millal ühtne pangandusjärelevalve rakenduda võiks, Ansip öelda ei soovinud, kuid avaldas lootust, et see võiks toimuda järgmise aasta jooksul.
"Selle tähtajaga on nii, et ei tahaks olla see, kes selle välja ütleb, aga kahjuks on ta rakendamine seni edasi lükkunud. Kõigepealt ongi ju küsimus olnud selles, et esialgsed soovid on olnud liiga ambitsioonikad ja praktikas teostamatud," kommenteeris peaminister.
Ansip lisas, et on ka riike, kes arvavad, et otsuse langetamist võibki pidada pangandusjärelevalve tegutsema hakkamiseks. "Sealt edasi väga kerge järeldus on, et otsus pankade otse rekapitaliseerimiseks ESM-ist on seega täidetud," nentis Ansip.
Peaminsiter rõhutas, et nii ei ole ülemkogu seda siiski kunagi mõelnud ja need, kes on ülemkogu järeldusi tõlgendanud teistmoodi, need on lihtsalt eksinud.
Ansip märkis siiski, et kokkuleppe saavutamine pangandusjärelevalve osas ei ole olnud kerge.
"Eurotsooni sees ei ole küll erimeelsusi ühtse järelevalve loomises olnud, kuid küllaltki tugevad pangandusriigid jäävad ka väljapoole eurotsooni ja nüüd on küsimus eelkõige selles, et kuidas tagada võrdne osalus otsustusprotsessis ka nendele riikidele, kelle raha ei ole euro," selgitas ta.
Kui kasutada vanu olemasolevaid mehhanisme, siis saaksid eurotsooni riigid peaministri hinnangul oma tahet mitte-eurotsooni riikidele alati peale suruda, kuid nüüd on kokkulepitud topelt lihthäälteenamuses, mis tähendab, et häälteenamus peab olema nii eurotsooni kui ka mitte-eurotsooni liikmesriikide hulgas.
"Kui on olemas topelt lihthäälteenamus, alles siis otsused jõustuvad," rõhutas ta. See peaks peaministri hinnangul andma vajaliku kaitse ka mitte-eurotsooni liikmesriikidele.
"Võrdse esindatuse puudumine on olnud seni üks suurematest probleemidest, miks ei ole olnud võimalik olnud selles pangandusjärelevalves kiirkorras kokku leppida. Kuidas tagada kõikide riikide võrdne kohtlemine sõltumata vääringust, mida nad kasutavad oma riigis ja riigi suurusest," lisas ta.
Küsimusele, et mis olid Rootsi ja Suurbritannia peamised vastuargumendid, et miks nad ühtse järelevalvega liituda ei tahtnud, vastas Ansip, et küsida võiks ka hoopis positiivsemalt - miks Rootsi ja Suurbritannia ei blokeerinud ühtse pangandusjärelevalve loomist.
Mitte-blokeerimise põhjus on Ansipi sõnul selles, et mõlemad riigid mõistavad, et valuuta stabiilsus on oluline kogu EL-ile, sealhulgas ka nendele riikidele, kes ei kasuta rahana eurot.
"Usun, et see miks nad ei blokeerinud, see on seletatav nende riikide otsese kasuga, mida nad ühisest järelevalvest saavad," lisas peaminister.
"Samas on nendel loomulikult tõrge. Luuakse järelevalve, nad saaksid küll otsuseid kõiki blokeerida, aga siiski informatsioon nende pankade tegevusest läheks Euroopa Keskpanga kätte ja kardetakse, et nad avavad liialt oma panga saladust konkureeriva valuuta ees," selgitas Ansip.
Peaministri hinnangul on need tõrked täiesti mõistetavad, kuid rõhutas, et Eesti huvides ei ole tõmmata eraldusjoont eurotsooni ja mitte-eurotsooni liikmesriikide vahel. "Meie huvides on tihe koostöö ka pangandusliidus eurotsooni ja mitte-eurotsooni liikmesriikide vahel."
Ansip rõhutas, et Põhjala ja Balti riikide vahel on tegelikult väga hea pangandusalane koostöö olnud, et Eesti on selle koostööga rahul ja ei tahaks mingil juhul sellest hästi toimivast koostöö mudelist loobuda.
Seda ülemkogu Ansip aastat kokkuvõtvaks ülemkoguks pidada ei julgenud. "Perioodi võtab kokku ja kavandab selgepiirilisi tuleviku tegevusi järgmine ülemkogu, mis peaks kulmineeruma mitmeaastase eelarvekava vastuvõtmisega aastateks 2014-2020."
Järgmise eelarveperioodi vastuvõtmiseks peaksid riigijuhid taas Brüsselise kogunema juba järgmise aasta jaanuaris.
Reedel lõppenud ülemkogu kohtumisel juhatati sisse ka uus periood majanduspoliitika koordineerimises, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid viivad oma eelarve- ja majandusreformide kavad kooskõlla stabiilsus- ja kasvupakti ning strateegiaga "Euroopa 2020".
Järgmise aasta märtsis kiidab ülemkogu heaks komisjoni kasvuaruande põhjal suunised majandusreformide läbiviimiseks liikmesriikide tasemel.
