„Alguses soovisime hankega leida elektrimüüjat, kes pakuks meile fikseeritud hinnaga elektrit maksimaalselt sellise piirhinnaga, mida lubab kadude katteks võrgutasusse arvestada Konkurentsiameti metoodika. Sellise hinnalaega ei esitanud pakkumust meile aga ükski neljast osalema kutsutud suuremast elektrimüüjast. Seejärel pidime muutma hanke aluseid ja otsisime esindajat, kes saaks meie eest elektribörsil ostutehinguid teha, kuna Elektrilevil endal börsil kauplemise õigusi ei ole,“ selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Hankele laekus kaks kvalifitseerunud pakkumust, millest soodsaimaks osutus Eesti Energia pakkumine. Vastavalt Elektrilevi, Eesti Energia ja Nord Pooli vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule hakkab Eesti Energia tegema börsitehinguid Elektrilevi võrgu kadude katteks vajaliku elektrikoguse ostuks. Elektri enda hind kujuneb börsil ja selle tasub Elektrilevi otse Nord Poolile, tehingute tegemise eest makstakse teenustasu Eesti Energiale.

Aasta jooksul vajalikuks kaoenergia hulgaks hindab Elektrilevi ligikaudu 409 GWh, konkreetne ostetav kogus prognoositakse igaks päevaks eraldi.

Elektrivõrgus tekib kadu eelkõige füüsikalistel põhjustel, kuna elektri ülekandmisel eraldub osa energiast soojusena. Lisaks põhjustavad kadu elektrivargused, mille vähendamisel on Elektrilevi teinud olulisi edusamme. Kao osakaal Elektrilevi võrgus on praegu ligikaudu kuus protsenti, mis on üle kahe korra vähem kui kümme aastat tagasi.