10 päeva katastroofini: SAS pääses üle noatera

SAS-i juhatuse aseesimees Jacob Wallenberg rääkis, et novembris, mil lennufirma pidas raskeid läbirääkimisi Norra, Rootsi ja Taani ametiühingutega ellujäämise nimel, ei olnud ettevõtte juhtidel enam mingeid illusioone, kirjutab Dagens Industri.

Kui ametiühingutega ei oleks kokkulepeteni jõutud, oleks see kaasa toonud Skandinaavia äriajaloo suurima pankroti. Päevapealt oleks töötuks jäänud 15 000 inimest ning katkenud skandinaavlaste võimalus paljudesse maailma paikadesse lennata.

"Meil oli raha 10 päevaks. Seis oli kriitiline. Kaks viimast läbirääkimiste päeva istu laua taga ka advokaat, kes oleks pankrotidokumendid kiiresti vormistanud. Samal ajal käisid pankadega läbirääkimised," meenutab Wallenberg.

Novembri keskpaigas ütles Wallenberg samale ajalehele, et SAS-il tuleb saavutada samasugune kulude tase nagu Norwegianil, Ryanairil ja Easyjetil.

SAS avalikustas 12. novembril ulatusliku plaani kulude kärpimiseks.

Plaan nägi ette vähendada SAS-i kulutusi aastas 3 miljardi Rootsi krooni võrra ning lisaks müüa osa varasid, millest samuti loodetakse ca 3 miljardit Rootsi krooni. Eesmärk on viia tingimused kollektiivlepingutes vastavusse turul valitseva olukorraga ning suurendada firma paindlikkust, kasutades edaspidi rohkem allhanget, teatas firma. SAS plaanib kärpida töötajate arvu seniselt 15 000 inimeselt 9000-le.

Ametiühingutega kokkuleppe saamine oli eelduseks, et pangad võtaks laenuläbirääkimistel lennufirma üldse jutule ning ettevõte saaks jätkata kolme miljardi Rootsi kroonise kulude kokkuhoiuprogrammiga.

SAS ei ole 2008. aastast alates kasumis olnud. Pooled SASi aktsiatest kuuluvad Norra, Taani ja Rootsi riigile.