Kiviõli maaomanikud kaebavad kaevandamisloa kohtuotsuse edasi
Kiviõli maaomanikud kaebavad edasi esimese astme kohtu otsuse, millega jäeti Kiviõli Keemiatööstusele antud Põhja-Kiviõli teisele mäeeraldisele antud põlevkivi kaevandamisluba kehtima.
Kiviõli Keemiatööstuse Põhja-Kiviõli II karjääri laiendamise ette jäävate maade omanikud ei ole endiselt andnud ettevõttele luba enda maal kaevandada, teatasid maaomanikud.
Kuigi ettevõte ei või juriidiliselt kaevandada võõral maal, võib ta keskkonnaministeeriumi antud kaevandamisloa alusel kuni kinnistuomanikega kokkuleppe jõudmiseni kaevandada nende kinnistute ümber - projekti kohaselt 7-13 m kauguselt.
Kaevandamisest puudutatud isikud leiavad jätkuvalt, et neile nii lähedal toimuv kaevandamistegevus mõjutab müra, tolmu, vee jm kahjulike mõjutuste kaudu nende tervist ja vara määral, millega sisuliselt sunnitakse neid oma vara Kiviõli Keemiatööstusele võõrandama.
Kaebajate arvates kahjustatakse selliselt paljude eraomanike huve ja vara ühe teise eraomaniku – Kiviõli Keemiatööstuse – ärihuvides. Kaebajate arvates ei saa riik neid sundida kannatama kaevandamist KKT huvides.
“Riigi huvi ei saa olla kaevandamine eraomanike kinnistute ümber ja selliselt, et mäeeraldisest umbes kolmandik põlevkivist jääb ilmselt alatiseks kaevandamata,” selgitas maaomanike esindaja, vandeadvokaat ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Piret Blankin.
Blankin lisas, et kaebajate arvates ei ole õige, mõistlik ja loogiline, et 2011 anti välja kaevandamisluba 2004. aastal välja selgitatud keskkonnamõjude hindamise aruande alusel, sest see on objektiivselt vananenud.
“Hilisemalt on kehtestatud keskkonnamõjude hindamisele uued kvalitatiivsed nõuded, kehtestatud uusi planeerimisdokumente, teostatud uusi uuringuid jne. Tähelepanuta on jäänud, et konkreetse piirkonna teiste saasteallikate koosmõju uue kaevandusega ei ole kunagi hinnatud,” lisas Blankin.
Kaebajad heidavad keskkonnamõjude hindamisele ette ka objekti ebapiisavat määratlemist, aruande ebamäärasust ja üldsõnalisust. Samas selle dokumendi õigsuse ümberlükkamine nõuaks kaebajatelt sisuliselt keskkonnamõju uut hindamist, mille nõudmine eraisikutelt oleks äärmiselt ebaõiglane. Lisaks saavad kaebajad kohtuotsusest aru selliselt, et kui kord on ühe objekti keskkonnamõju hinnatud, siis ei ole seadusega lubatudki seda enam korrata. Kaebajad soovivad jätkata vaidlust ringkonnakohtus.
Tallinna halduskohus tunnistas Kiviõli Keemiatööstusele keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud kaevandusloa õiguspäraseks.
Halduskohus ei andnud Kiviõli Keemiatööstuse eilse teate järgi Nikolai Reismani eestvedamisel tegutsevale 16 maaomanikule ja kasutajale õigust üheski nende kaebuse punktis ning hindas keskkonnaministeeriumi ja Kiviõli Keemiatööstuse vastu esitatud süüdistusi põhjendamatuks ja kaebajate väiteid paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks.
