Ansip ütles neljapäeval valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil ajakirjanikele, et Euroopa Komisjoniga käivad riigiabi loa saamiseks läbirääkimised ning kõneluste tulemust prognoosida pole võimalik, vahendas BNS.

Ta lisas, et riigiabi eeldus on, et Estonian Airil on olemas äriplaan, mille täitmisel saab ettevõte tegutseda ilma igasuguse kõrvalise abita. "Praeguseks sellist äriplaani ei ole ka valitsusele veel esitatud."

Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke on varem öelnud, et Estonian Air vajaks raskuste ületamiseks 50–70 miljonit eurot.

Ansip märkis, et summa, mida lennufirma pankrotist pääsemiseks vajaks, on pigem ettevõtte enda öelda ning ka see on läbirääkimiste objekt, sõltudes ettevõtte töötajaskonnast, samuti mittevajalikest liisitud lennukitest loobumisest.

Peaminister lisas, et rahasüst ei garanteeri, et Estonian Air töötaks kasumlikult. "Rahalisi piire on praegu väga raske paika seada, sest kui meil ei ole veendumust, et peale konkreetse summa ulatuses abi andmist ettevõte hakkab ise kasumlikult tööle, siis ei ole ka väga palju motivatsiooni seda summat üleüldse anda."

Kokkuvõttes ütles Ansip, et esmalt peab Estonian Air ise endas selgusele jõudma ja töötama välja korraliku äriplaani ning vaja on ka kokkulepet töötajaskonnaga. "Alles seejärel saavad teised appi tulla."

Ansip möönis, et alternatiivseid variante praegusele Estonian Airile "väga kergelt kusagilt kõrvalt võtta ei ole".

On lihtne öelda, et riik võiks teha uue lennufirma, lausus peaminister. "Sellele uuele ettevõttele kõikvõimalike lennulubade hankimine, litsentside hankimine, see võtab vähemalt pool aastat aega," selgitas ta.

Ta lisas, et uus firma ei tohi olla vana ettevõtte õigusjärglane, seda ka kaudses tähenduses. See võib tuua kaasa Euroopa Komisjoni poolsed suured trahvid.

Ansip rääkis, et Estonian Airil on küll olemas tütarfirma Estonian Air Regional, millega teoreetiliselt võiks jätkata, kuid seal tekivad jälle riigiabi küsimused. "Selleks, et riigiabi luba saada, peab oma nõusoleku andma Euroopa Komisjon. See on jälle aeganõudev protsess. Kas meil seda aega on?"

Ta lisas, et siis kerkiksid taas ka õigusjärgluse küsimused.

Ansip märkis, et Eesti turul tegutseb ka kommertsalustel ettevõtteid, kes oleksid valmis laienema, kui üks konkurent eest ära kaob. "Seda, kas selline stsenaarium meid rahuldaks, on jälle ilma väga põhjaliku analüüsita raske öelda."

Detsembris tööandjale edastatud streigiteate kohaselt alustavad Estonian Airi piloodid järgmise esmaspäeva hommikul kell 5.30 streiki kollektiivlepingu sõlmimiseks. Tööseisak kestab kuni kollektiivlepingu sõlmimiseni. Streigi põhjus on kollektiivlepingu ülesütlemine Estonian Airi poolt mullu 9. augustil, mis jõustub kuue kuu möödudes ehk tänavu 9. veebruaril.

Estonian Air teatas eelmisel reedel, et vastavalt riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna avaldatud seisukohale ja õiguslikule hinnangule on pilootide streigikava ebaseaduslik.

Postimees kirjutas neljapäeval, et Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni esindajad veetsid suure osa kolmapäevasest päevast ja õhtust läbirääkimiste laua taga Estonian Airi juhtkonnaga, et leida kompromiss pankroti vältimiseks. Lennufirma juht Jan Palmér ütles lehele, et siiamaani on kõnelused olnud konstruktiivsed ja loodetavasti saavutatakse mingi kokkulepe. Kui kokkuleppele ei jõuta ning streik realiseerub, on selle kahjud Palméri sõnul nii suured, et edasi tegutseda oleks raske. Streigi tagajärg võib ettevõtte juhi kinnitusel olla pankrot.