Aljas: ainult väike liinivõrk võimaldab Estonian Airil kasumisse jõuda

Estonian Airi endise juhi Andrus Aljase sõnul on lennufirma praegune plaan jätkata viie lennuki ja 10 sihtkohaga ainuke reaalne plaan, millega tulevikus nulli või isegi kasumisse jõuda.

"Seda on väga raske hinnata, kui jätkusuutlik Estonian Airi praegune plaan on, aga ma arvan, et see on ainuke reaalne plaan, millega seda on võimalik teha," ütles Aljas BNS-ile. Selles, kas see niimoodi ka realiseerub, on Aljase sõnul väga palju lahtisi otsi ja riske, et mis teeb kütuse hind, mida teevad konkurendid ümber ja milline on nõudlus.

"Kindlasti on võimalik sellega kasumisse jõuda – aga siis peab ka palju õnne olema," märkis Aljas.

Kommenteerides lennufirma restruktureerimise hinnangulist maksumust 50–70 miljonit eurot, ültes Aljas, et seda on keeruline kommenteerida, kuna ta ei tea nüanssideni kõiki olemasolevaid lennukilepinguid ja muid asju, et kust need summad tulevad.

"Aga kui nüüd tõesti õnnestuks viia Estonian Air sellisesse konditsiooni, kus riik enam tulevikus talle ei peaks raha maksma, siis ma arvan, et selle raha ikkagi võiks maksta," märkis ta. "Kas nüüd nii palju – see on teine küsimus."

Aljas lisas, et ta ei suhtu väga dramaatiliselt ka lennufirma võimalikku pankrotti, kuna Estonian Airi plaanitud sihtkohtadest seitsmes võtab keegi niikuinii lendamise üle. Lennud ei pruugi küll Aljase hinnangul Tallinnast lennu alustajale olla parimal ajal, aga kindlasti ei ole need tema sõnul ka sellised lennuajad, kui üldse keegi lennata ei soovi. "Selliseid otsuseid lihtsalt ei tehta."

Juhul kui lennukompanii jõuab kunagi kasumisse, on Aljase sõnul oluline toimunust õppust võtta ja mitte hakata ettevõtet tulevikus materdama selle eest, et sellel ei ole ambitsiooni suuremaks kasvada.

"Kui reaalsusele näkku vaadata ja juhul kui ei tule mingit rahvastikubuumi, Eesti ei muutu üllatuslikult Euroopas väga atraktiivseks turismisihtkohaks, või konkurentsisituatsioon ei muutu selliseks, et Airbalticut ühel hetkel ei ole – siis ma ei näe seda varianti, ausalt öeldes, miks Estonian Air peaks lambist kasvama hakkama," ütles Aljas.

Samuti ei näe Aljas suurt võitu ka Estonian Airi ja Airbalticu ühinemises. "See maht, kui Estonian Air ja Airbaltic kokku panna, see mastaabiefekt ei ole kaugeltki selline, et see lennufirma peaks hakkama raha teenima," ütles Aljas. Ta lisas, et pigem tekivad väga suured probleemid: kust on mõistlikum teatud liine lennata – kas Tallinast või Riiast või mõlemast.

"SAS on ehe näide, kus see temp on ära tehtud, aga ega see neile õnne ei ole toonud," selgitas Aljas. "Praegu ongi lennundus sellises seisus, et näiteks Austrian Airlinesi, mis asub keset Euroopat ja oli raskustes, võttis Lufthansa üle ja kuigi neil on nüüd seeläbi tugev strateegiline partner, on nad endiselt raskustes."

Pikemas perspektiivis jääbki Aljase hinnangul Euroopa siseseks lendamismudeliks odavlennumudel. "Praegu mõtlevad kõik suuremad lennufirmad, kes tegelikult oma olulise kasumi teenivad kontinentide vahelisest lendamisest, kuidas Euroopa-sisest lendamist teha võimalikult odavaks ja anda see üle odavlendajatale," rääkis Aljas.

Aljas ütles, et ettevõtetele, kellele Euroopa-sisene lendamine on nii-öelda põhitöö ja kes ei järgi odavelennu mudelit, ta väga väga pikka tulevikku ei ennusta. "Küll jäävad nišitegijad, kelleks Estonian Air võiks jääda ja sellisel kujul nulli ümber vaikselt tiksuda," ütles Aljas.

Esmaspäeval sõlmis Estonian Air peale pikki läbirääkimisi uue kollektiivlepingu pilootidega. Lennufirma nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et lepingusse tehti väga palju muudatusi ja seda kaasajastati.

Aljas kommenteeris Estonian Airi nõukogu esimehe Erkki Raasukese väidet, et varasem kollektiivleping oli üllatavalt piirav, öeldes, et eelmine leping on väikeste muudatustega kehtinud põhimõtteliselt Estonian Airi erastamisest saadik. "Kuni eelmise aastani oli paradoks see, et lepingut ei saanud lõpetada, vaid kui kollektiivleping jäi alla kirjutamata, siis ta kehtis senisel kujul edasi," ütles Aljas.

Eelmisel aastal võeti vastu seadus, et kollektiivlepingu võib ühepoolselt üles öelda, mida siis Estonian Air eelmise aasta augustis tegi.

"Ma ei näegi varianti, et oleks saanud enne [uut kollektiivlepingut allkirjastada]. Pilootidel oli viimane hetk, et kui see leping oleks lõppenud, siis nad oleksid üldse ilma kollektiivlepinguta ja Estonian Air pidi jälle mingeid muudatusi tegema, et mitte olla silmitsi streigiga," ütles Aljas.