Narva elektrijaamad sõlmisid ametiühingutega lahkarvamuste protokolli

Narva elektrijaamad allkirjastasid Eesti Energia Narva Elektrijaamade ametiühingu, Narva Energia ametiühingu ning kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühinguga lahkarvamuste protokolli.

Narva elektrijaamad alustasid ametiühingutega kollektiivlepingu läbirääkimisi mullu oktoobris. Läbirääkimiste käigus arutati läbi kogu sotsiaalpakett, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele võimaliku palgatõusu suuruse küsimuses, teatas Eesti Energia.

Senine kollektiivleping muutus tähtajatuks ning pooled peavad selle tingimusi täitma, sh säilitama töörahu. Kollektiivleping kehtib seni kuni üks pooltest avaldab soovi sellest taganeda või kuni sõlmitakse uus leping. Pärast lahkarvamuste protokolli allkirjastamist võivad pooles pöörduda riikliku lepitaja poole.

Ametiühingute palgatõusu nõue ulatub kuni 32 protsendini, mida Narva jaamadel ei ole Eesti Energia sõnul võimalik rahuldada. "Ametiühing nõuab lisaks 20protsendilisele põhipalga tõusule ka tulemustasuna 12protsendilist palgatõusu ehk kokku 32 protsenti. Narva elektrijaamad pakuvad kompromissettepanekuna töötajatele 6,2protsendilist palgatõusu," sõnas Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas. Ta rõhutas, et palgakulude kasvatamine ametiühingu poolt soovitud mahus kahjustaks ettevõtte jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet avatud elektriturul.

Narva elektrijaamade töötajate keskmine palk oli 2011. aastal 1197 eurot ning 2012. aastal 1396 eurot, mis on tunduvalt suurem kui Eesti ja regiooni keskmine. Võrdluseks jäi Ida-Virumaa keskmine palk 2012. aastal alla 700 euro ning energeetika valdkonnas üldiselt oli inseneride ja oskustööliste Eesti keskmine palk 2012. aastal 1227 eurot.

"Ka masu ajal kui teised ettevõtted langetasid töötajate palkasid, jäid energeetikute palgad endisele tasemele," lisas Aas.

Narva jaamade juht rõhutas, et streigist on hetkel vara rääkida, sest enne peavad olema läbitud kõik vaidluse etapid.