Tüüppere 9. klassi silme läbi: ema on kassapidaja, isa Soomes ehitaja
Tallinna kunstigümnaasiumi üheksandate klasside teine koolitund peaks kolmapäeviti olema kas ajalugu või ühiskonnaõpetus, kuid eile asendati see rahatarkuse tunniga. Koplis asuv kunstikool oli üks sajast koolist üle Eesti, kus pangaliidu liikmespankade töötajad eile tundi andmas ja rahaplaneerimisest rääkimas käisid. Eesti Päevaleht jälgis SEB äriarendusdivisjoni juhi Mart Maasiku juhitud tundi, kes ise kõik 12 kooliaastat just sealsamas kunstigümnaasiumis õppis.
Veel enne kella üheksat hommikul algav tund põhikoolilõpetajates erilist ärevust ei tekita. Kunstikooli huvijuht Jaanika Puusalu juhatab tunni sisse ja koos ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaga suundutakse tagapinkidesse Maasikut kuulama. Lastele antakse 45-minutilise tunni jooksul kaks ülesannet – vastata mõnele viktoriiniküsimusele ja panna kokku ühe pere eelarve. Kui esimese ülesande täitmisel valitseb klassis tunnikontrolli moodi vaikus, siis vastuste üle arutledes mõttevahetus elavneb. Kuuleb ka vastusevariante à la Eestis on kirjaoskajaid kogu elanikkonnast 60 või 75 protsenti või arvab enamik häälekamaid õpilasi teadvat, et keskmine netopalk on meil veidi üle 500 euro.
Huvitavaks läheb arutelu perekonna eelarve koostamisel, kus algul peavad lapsed ära otsustama, kui palju liikmeid on ühes tüüpilises Eesti peres ja millega seal tegeldakse. Variant „isa, ema ja kaks last” leiab konsensuse suhteliselt kiiresti. „Millega võiks peres ema tegeleda?” küsib Maasik järgmiseks. „Kodune!” kostab tagantpoolt poiste lõõpiv hääl. „Ei, ikka käib tööl, tänapäeval ei ole enam emad kodused,” kuuleb eespool pinkides istuvate tüdrukute vastuväiteid. Lõpuks lepitakse kokku, et ema töötab kassapidajana 450 euro eest kuus ja isa on Soomes ehitaja 2000 euro suuruse kuupalgaga.
Pakkumistel on põhjus
Kuigi lastel käib kogu arutelu lõbusas toonis ja justkui nende töökohtade suhtes pilkavalt, nendib kooli huvijuht Puusalu hiljem, et eks sellel, miks esimestena just seesuguseid pakkumisi tehti, on oma põhjus. Paljud lapsed sellist elu ümberringi näevadki. Harvad pole juhud, kus mõlemad vanemad teenivad Soomes „normaalset” palka ja laste kasvatamine on jäetud vanavanematele.
Kui eelarve on paika saadud, on järg kulude reastamise käes. Toit, eluasemekulud, elekter, vesi, meelelahutus, tervishoid jne. Kõik tähtsamad valdkonnad on esindatud. Nüüd peab hakkama lahtritesse kulunumbreid kirjutama ja selle käigus tuleb laste erinev rahasumma tajumine või mittetajumine eriti hästi välja. Muidugi lahmitakse arve ka niisama, aga kui näiteks taskurahaks vajamineva summa pakkumised kõiguvad 15 ja 100 euro vahel, võib aimata vahesid ka päriselus. Kas eluasemele kulub 300 või 600 eurot? Kas riietele läheb raha igas kuus? Aga tervishoiule? Seda, et Soomes töötav isa kogu palka koju ei saa tuua, vaid vajab ka ise teisel pool lahte majutuseks-söögiks raha, unustatakse algul täiesti, samal ajal loodetakse, et ta ikka paar korda kuus kodus käib (transpordikulud). „Ma arvan, et see rahapiir on juba ammu ületatud!” hüütakse vahele. Kõigi üllatuseks õnnestus vähemalt teoreetiliselt säästa perekonna eelarves lausa 270 eurot.
Pärast tunni lõppu on Maasiku nägu rahulolev ja ta tõdeb, et huvi ja kaasamõtlemine oli isegi loodetust aktiivsem. „Kartsime, et perekonna eelarve ja rahaplaneerimise teema ei pruugi lapsi väga huvitada, aga tegelikkus näitas vastupidist. Leidis kinnitust fakt, et kuigi teadmised finantsteenustest ja perekonna eelarve planeerimisest on päris head, siis neid teadmisi tegelikult eriti ei kasutata.” Nüüd jääb üle vaid loota, et mõnigi õpilane eilses rahatarkuse tunnis omandatut endagi pere peal katsetama hakkaks.
Kas tead õiget vastust?
1. Kui palju (%) on Eestis kirjaoskajaid?
2. Kui palju (%) on Eestis finantskirjaoskajaid?
3. Kuidas hindad oma finantskirjaoskust/rahateadmisi? (1 – vähene; 5 – väga hea)
4. Kui palju kulub õppeaasta jooksul raha limonaadi peale (70 eurosenti pudel), kui seda juua alati pärast trenni, mis toimub regulaarselt kolm korda nädalas (kokku 36 nädalat)?
A. 75,6 eurot
B. 25,6 eurot
C. 55,6 eurot
5. Otsustasite perega, et ostate iPadi, mis maksab 400 eurot. Pere sissetulekust saaks iga kuu kõrvale panna 50 eurot. Milline lahendus tundub sulle sobivaim?
A. Ostate iPadi järelmaksuga. Tagasi tuleb maksta aasta jooksul, igal kuul 37 eurot.
B. Võtate kiirlaenu, mis tuleb tagasi maksta kahe kuu pärast. Laenuandjale tuleb peale iPadi maksumuse tasuda 100 eurot.
C. Panete iga kuu raha kõrvale ja ostate iPadi, kui raha koos on.
6. Kui suur on Eestis keskmine ühe kuu sissetulek, mille töötaja kätte saab?
A. 516 eurot
B. 679 eurot
C. 979 eurot
1. 99,8%; 2. 50%; 3. … ; 4. 75,6 eurot; 5. A – iPad maksab kokku 444 eurot, aga saab kohe kasutada; B – iPad maksab ~500 eurot; C – iPad maksab 400 eurot, aga rahakogumine võtab 8 kuud aega; 6. 679
