Eesti noortel kehv rahatarkus

Värske finantskirjaoskuse uuring näitab, et 18–26 aastased noored ei tunne end rahaasjades eriti kodus, nende faktiteadmised on nõrgad ning rohkem kui viiendik neist ei plaani oma rahaasju üldse.

Põhitõed raha kohta peaks lapsed saama kodust, vanematelt ning alustama peaks rahatarkuse andmisega juba eelkoolieas, vahendas tarbijaveeb minuraha.ee.

Samas pole vanemate teadmised kiita – finantskirjaoskuse uuring näitab, et pooled 18–80 aastased inimesed pidasid oma teadmisi rahaasjus mõistlike ja arukate otsuste langetamiseks ja finantsteenustega hakkama saamiseks ebapiisavaks.

Uus riiklik õppekava näeb ette finantshariduse teemade põhjalikuma õpetamise nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastmes ning selle teema lõimimise erinevatesse õppeainetesse. Kas õpetajad tunnevad end finantsteenustest (laenud, kindlustus, säästmine, investeerimine) rääkides kindlalt ja kas häid õppematerjale on külluses? Küllap on vastus ei. Siiski saavad nii lapsevanem kui õpetaja end ise aidata, kui nad rahatarkuse omandamist ja selle lastele edasi andmist oluliseks peavad.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis Eesti elanike finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringu läbi 2012. aasta oktoobris. Küsitleti 1513 Eesti elanikku vanuses 18-80 eluaastat. Uuringu tellija oli Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Uuring tehti tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.