Riigiteenistujate kaheksa madalamat palgaastet – seitsmendast viieteistkümnendani – on nimelt mahutatud kõigest pooleteise euro suurusse vahemikku: kui 7. palgaastme riigiteenistuja hakkab uue määruse kohaselt saama 320 eurot kuus, siis 15. astme riigiteenistuja 321,48 eurot. Eriti torkab silma aga asjaolu, et 15. astme riigiteenistuja, kellelt riik nõuab tööandjana kõrgharidust, hakkab saama vaid 18 senti suuremat kuupalka kui 14. astme töötaja, kellel peab olema vaid keskharidus - tema teenib 321,30 eurot kuus.

“Kas tõesti väärtustab valitsus kõrgharidust kõigest 18 sendiga kuus?” imestab EAKL esimees Harri Taliga. “Esmapilgul tundub, et tegemist on tööõnnetusega. Kui aga mitte, siis ei saagi aru, kas see on peen iroonia või katse eriti odavalt rahva poolehoidu võita – keegi ei saa ju öelda, nagu palk ei tõuseks.”

Riigiteenistujate palgaastmestikus on loetletud 35 astet. Esimesed kuus astet kaotas valitsus juba kümmekond aastat tagasi, 7. astme riigiteenistuja saab alampalka (tänavu 320 eurot kuus). Kõrgeimal, 35. astmel olija kuupalk on 1 597,79 eurot.