Ettevõtlikel eestlastel vähe jätkusuutlikke ärisid
Eesti Arengufondi ja kohalike teadlaste koostöös valminud Eesti esimesest rahvuslikust ettevõtlusuuringust GEM-konsortsiumi koosseisus selgus, et tulemused näitavad Eestis ettevõtlusest huvitatud inimeste suurt hulka, aga vähe jätkusuutlikke ettevõtteid.
Uuringut vedanud Arengufondi juhi Tõnis Arro sõnul selgus, et Eestis on rohkelt inimesi, kes ettevõtte asutamisele tõsiselt mõtlevad ja ka neid, kes selleks juba midagi teevad. “Paraku enamik neist siiski jätkusuutlikku ettevõtet ei loo, mille peamiseks põhjusteks on asutatud ettevõtte ebaedu või valik palgatöö kasuks,” märkis ta. “Suhe varase faasi ja väljakujunenud ettevõtjate vahel on Eestis poole madalam Euroopa arenenud riikide ettevõtete ellujäämismäärast,” võrdles Arro möödunud nädalal Kuala Lumpuris avaldatud GEM ettevõtlusmonitooringu globaalses raportis esitatud andmeid.
Eestlaste suure ettevõtlushuvi taustaks on nende endi kõrge hinnang keskkonnas olemas olevatele ärivõimalustele, iseenda ettevõtlusalastele teadmistele ja oskustele. Ettevõtlusega alustatakse peamiselt head võimalust tajudes, mitte vajadusest.
“Eesti ettevõtjaid iseloomustab vähene ambitsioonikus – ootused äri kasvule jäävad alla ka näiteks Läti, Leedu, Rumeenia ja Iirimaa ettevõtjate kasvuootustele,” ütles Arro, kelle sõnul ei näe enamik siinseid ettevõtjaid ka turu laiendamise võimalusi.
Eestis on ettevõtlustegevuse lõpetamise domineerivaks põhjuseks vähene kasumlikkus, tähtsuselt järgmistel kohtadel on isiklikud põhjused ja tasuva töökoha leidmine. Ettevõtlust takistavateks peamisteks teguriteks Eestis on uuringu raames küsitletud ekspertide hinnangul ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste ebapiisavus, hariduse vähene suunatus loomingulisusele ja algatusvõimele, puudulik teadmiste siire akadeemiast ettevõtlusse ja ühiskonnas levivad negatiivsed hoiakud ettevõtjatesse.
GEM (Global Entrepreneurship Monitor) projekt on iga-aastane uuring, mis hindab erinevate riikide ettevõtlusalast aktiivsust, püüdlusi ja suhtumist ning võimaldab detailsemalt kavandada vajalikke abinõusid ettevõtluskeskkonna jätkuvaks parandamiseks ja inimeste ettevõtlikkuse kasvatamiseks. Tegemist on maailma suurima regulaarse ettevõtlusdünaamika uuringuga, mis käivitati 1999. aastal. Tänaseks osaleb uuringu koostamisel ligi sada riiki üle maailma, alates 2012. aastast on nende seas ka Eesti.
