Rait Maruste: riigikogulaste kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse pole põhiseadusega vastuolus
„Riigikogu liikmete osalemine riigi äriühingute nõukogudes on avalikes huvides ja selles mõttes ei ole vastuolus põhiseadusega,“ teatas riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
„Tuleb arvestada, et riik osaleb oma esindajate kaudu väga eriilmelistes ühingutes ja sihtasutustes ning riigikogu liikmete täielik eemaldamine oleks vastuolus avalikkuse ja seadusandja koostöö põhimõttega. Asjas parema selguse saamiseks vajab ilmselt täpsustamist „riigiameti“ mõiste,“ ütles Maruste.
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas esmaspäeval parlamendiliikmete kuulumist riigi osalusega äriühingute nõukogudesse, kuid seisukohta ei kujundanud. Komisjon jätkab arutelu peale seda, kui ka riigikogu fraktsioonid on kujundanud oma esialgse arvamuse. Võimalike ettepanekutega soovib põhiseaduskomisjon välja tulla kevadistungjärgu jooksul.
Maruste sõnul tuleb kaaluda ka seda, kas on õige ja põhjendatud rakendada piirangut ainult riigile kuuluvate äriühingute osas, samas kui kohalikele omavalitsustele kuuluvate äriühingute puhul seda ei tehtaks. „Riigikogu liige on avalikkuse tähelepanu all, oma tegevuse eest vastutav ja ta on riigi asjust kindlasti enam informeeritud, kui vähetuntud ametnik või ärimees,“ märkis Maruste.
Ka tuleb Maruste sõnul leida põhjendatud ja veenev tasakaal riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõtte ja mitmesuguste piirangute vahel.
Põhiseaduskomisjoni liikmed jõudsid tänasel istungil põhimõtteliselt ühele arusaamisele, et riigi osalusega äriühingute nõukogudesse riigikogu liikmete nimetamine peab toimuma võimude lahususest tulenevalt riigikogu majanduskomisjoni kaudu, ning muude ühingute ja sihtasutuste nõukogudesse vastava valdkonnaga tegeleva riigikogu komisjoni kaudu. Samuti peaks riigikogu liikmest nõukogu liige andma oma tegevusest aru riigikogu vastavale komisjonile.
Tänane arutelu tugines riigikogu esimehe Ene Ergma poolt põhiseaduskomisjonile möödunud aasta septembris saadetud kirjale, milles riigikogu esimees teeb ettepaneku kõnealust teemat arutada ja kujundada selles küsimuses põhiseaduskomisjoni seisukoht. Ergma tugines oma kirjas muuhulgas õiguskantsleri seisukohale, mille kohaselt riigikogu liikme nimetamine nõukogusse täitevvõimu poolt ja sellest tulenev aruandluskohustus täitevvõimu ees on vastuolus põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttega.
