Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemise põhjuseks väikeinvestorite aina kasvanud hulk, kes raha pangas hoidmise asemel selle pigem väiksemasse head üüritulu tõotavasse kinnisvarasse paigutavad. Teisalt on hulk inimesi, kes tegelikult sooviks olemasoleva kodu teistsuguse vastu vahetada ja on müügiportsessi peatanud, sest neil ei ole midagi sobivat asemele võtta.

Uusarendusteturg säilitas samuti endise aktiivsuse ja seda ka olukorras, kus ehitushinnad pidevalt kasvasid ning iga uus projekt tuli müüki eelmistest kallima keskmise ruutmeetrihinnaga.

Statistika näitab, et kui rajatav elamu on hästi planeeritud ning elukeskkond (näiteks miljööalad) nõutud, ostetakse korterid üsna kiirelt ära ja seda keskmisest turutasemest oluliselt kõrgemast hinnast hoolimata.

Üüriturg tegi poolaasta jooksul läbi sügishooajale iseloomuliku tõusu, kuid aasta lõpus muutus vaiksemaks. Aasta keskmises võrdluses on üüriturg aga endiselt aktiivne.

Hinnatasemes on tõenäoliselt saavutatud piir, millest ülespoole läheks paljudel inimestel korteriüüri tasumine, millele lisanduvad ka kasvavad kommunaalmaksed, juba väga raskeks. Üürihinnad võrrelduna keskmiste sissetulekutega on juba praegu suured, millest tulenevalt hakkasid hinnad pärast sügishooaja lõppu aasta keskmise tasemega võrreldes kohati ka langema.

Maade- ja majadeturg jäi sarnaseks varasema poolaastaga. Küll aga oli järjest vähem näha hooajalisi ühe või teise hoonetüübi suurenenud müüke, mis tähendab, et suvilaid ja maamaju müüdi ühtviisi aktiivselt nii suvel kui ka pimedal hilissügisel. Alanud aastaks ennustatakse aga eramuturu aktiivsemaks muutumist.

Maa-ameti andmetel toimus 2012. aasta teisel poolaastal Eestis kokku 19 374 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 988,4 miljonit eurot. Võrreldes sama aasta esimese poolaastaga kasvas tehingute hulk 13,4 protsenti ja rahaline maht 27,4 protsenti. Aastaga kerkis tehinguaktiivsus aga 9 protsenti.

Võrreldes kinnisvaraturu madalseisuga 2009. aasta I pooles, on tehingute hulk tõusnud 62,5 protsenti, samas kui võrreldes buumiaja tipuga, milleks oli 2007. aasta esimene poolaasta, on tehinguaktiivsus langenud 29,8 protsenti.
Kortereid müüdi möödunud poolaastal kokku 8309, mis on võrreldes 2011. aasta sama perioodiga 17,9 protsenti enam.


Eesti kinnisvaratehingud 2007-2012