Kinnisvarainvestori riskidest
Kinnisvarasse investeerimine on Eestis aina enamatele inimestele jõukohane. Korterite hinnad algavad maakonnakeskustes 10 tuhandest eurost, kasvades pealinna keskel viie-kuue kordseks. Seega võib julgelt väita, et see ei ole ülikallis alternatiivinvesteering. Üüritootlus on hoiuste ja inflatsiooniga võrreldes oluliselt kõrgem.
Esimene samm investeerimisel on määrata kindlaks piirkond, kuhu investeerida ning uurida, kuidas osta vara, mis oleks investeeringu kontekstis atraktiivne. Kogemuse kohaselt on hea kasutada mingit reeglit, mida iga investor enda jaoks ise määratleb. Näiteks vastavalt võimalustele investeerida alati südalinna või kesklinnale võimalikult lähedale. Selle printsiibi poolt räägib ka tendents, et kesklinna üüriturg on alati kindlam ning üürimaksjad suurema maksejõuga.
Hea asukoha poolt räägib ka vara väärtuse kasv ning kuna nõudlus selles piirkonnas on eeldatavasti kõrge, kasvab ka kinnisvara hind. Võtame näiteks Tallinna kesklinna, kus kõige suurem nõudlus on investoritel just nimelt kahetoaliste korterite järele, eelistatult uutes majades. Üüri on võimalik küsida keskmiselt 500-600 euro ringis. Üürnikud on sageli välismaalased või ka kesklinnas töötavad spetsialistid, kelle maksejõud on üle keskmise kõrge. Seega esimene risk on valida piirkond ja soovitus on osta kinnisvara asukohta, mis püsiks üürnike silmis pikaajaliselt atraktiivsena.
Teine risk on likviidsus. Kui kiiresti on võimalik oma vara vajadusel realiseerida?
Kui börsil on võimalik suure languse puhul kaotada kogu investeering vaid tundidega, siis kinnisvara puhul on mõtlemise ja reageerimise aeg tunduvalt pikem. Samuti kui kinnisvara hinnad langevad, ei kao vara ise kusagile. Samuti ei muutu kinnisvaraväärtus teist olenemata põhjustel nullilähedaseks, mis aktsiaturul võib juhtuda. Vara on teie omandis, saate seda kasutada, parandada ja parendada.
Täna on võimalik suuremates maakondade keskustes müüa korter turuhinnaga 2-3 kuuga. Isegi siis, kui kinnisvara likviidsusaste on madal, tasub see investeering ennast kindlalt ära. Nimelt on tavaline olukord, et kui ostunõudlus väheneb, tõuseb üürinõudlus. Seega tagab kinnisvara teile kindla passiivse sissetuleku üüri näol ja igal kalendrikuul.
Kolmas risk on maksejõulise üürniku leidmine oma investeeritud korterisse või majja. Üürnike puhul on tähtis teha taustauuring maksejõu kohta. Hea maakler omab üürniku suhtes soovitusi, mida saavad anda näiteks eelmised üürileandjad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kinnisvarainvesteeringu riskid on kindlasti pikas perspektiivis madalamad kui aktsiaturul mängimisel ning kinnisvarainvesteering on märkimisväärselt tulusam kui vara pangas hoidmine. Mitte millegagi riskides ei ole võimalust ka võita. Kinnisvara on näidanud erinevates majandustsüklites, et mõistlikult investeerides on tegemist stabiilseima rahapaigutusega.
