TÄISMAHUS: Norralased panevad lõhe kuuseokkadieedile
Eesti suurim kalaimportija Mati Vetevool väidab, et tema müüdavad Norra lõhed söövad ainult mereande, kuid norralased uurivad, kuidas toita kalu vaid pärmi ja kuusepuudega. Sellepärast käivad tippkokad supermarketite kalalettidest suure kaarega mööda. „Mina ei uuri, mida kala sööb, lähtun vaid maitsest,“ lausus restorani Nevskji peakokk Heimar Kuuskler. „Kalamees tõi mulle just praegu 15 kilo värsket meriforelli, mis on püütud kilomeetri kauguselt meie restoranist. See puhastamata kala maksab kaks korda rohkem kui puhastatud kala supermarketis, kuid ma tean, et kalamehelt ostetu on palju parem.“
Kui 15 aastat tagasi koosnes Norra lõhefarmides jagatav sööt 60% ulatuses loomsest ehk siis kalatoormest, siis nüüd kõigest 7% ulatuses, kirjutas Financial Times 22. jaanuaril.
„Me suudame üle minna nullprotsendise kalasisaldusega söödale,” ütles Financial Timesile Norra loodusteaduste ülikooli vesiviljeluskeskuse direktor Margareth Øverland. Selleks et vältida kalatööstuse konkureerimist viljast ja õlikultuuridest sõltuva loomakasvatusega, katsetavad töösturid Øverlandi kinnitusel lõhede söödana bioloogilisest pärmist ja Norra kuuskedest valmistatud proteiini.
„Minu poolt müüdavat kala söödetakse krevetikoorikutest ja kalast valmistatud loodusliku söödaga ja Norra partnerid pole mulle midagi rääkinud lõhede taimetoidule viimisest,” kinnitas ligi poole Eestis tarbitavast punasest kalast importiva AS-i M. V. Wool juht Vetevool. „Vahel räägitakse siin Eestis rumalusi, et Norra lõhe punane toon saadakse söödale värvi lisamisega, mis pole tõsi, sest see värv on looduslik ja tuleb jahvatatud koorikloomadest.”
Värvitakse või mitte?
Kuid meie suurima kalakaupmehe väited ei lähe kokku siinse suurima kalasöödamüüja Remediumi kogemusega, kes kinnitab nii värviga tempimist kui ka taimsete lisandite üha suurenevat mahtu.
„Kui praegu toodetaks kala kümme aastat tagasi kehtinud retseptidega, siis kala hind muutuks nii kalliks, et keegi ei jõuaks seda osta,” selgitas Remediumi kalasööda müügiesindaja Heiti Irval. „Punase värvi saab kala söödale lisatavast värvainest astaksantiinist, mis looduses sisaldub näiteks krevettides. Kuid kinnitan, et kalade sööda muutmine pole lõhefilee kvaliteeti halvendanud, sest teadus võimaldab kõiki vajalikke aineid väga täpselt doseerida.” Eesti poodides müüdavale Põhjamaade kalale saab Irvali kinnitusel teha etteheiteid vaid siis, kui pakutakse odavat, marja tootmisest järele jäänud kurnatud lõhet.
„Pole võimatu, et Norras on aretatud taimetoitu eelistavad lõhed, kuid näiteks vikerforelli puhul ei tule kõne alla sööt, mis sisaldab alla 70% loomseid komponente,” ütles aga Eesti mereinstituudi kalanduse osakonna juht Markus Vetemaa.
Erik Haavamäe
Premia Foodsi nõukogu liige
Praegu moodustab ligikaudu 30% kasutusel olevast kalasöödast kalajahu ja -õli, kuid nende koostisainete osatähtsus kalasöödas on aastate jooksul kogu aeg vähenenud ning neid asendataksegi soja, nisu- ja maisigluteeniga. Teisalt varieerub kalasööda koostis aastate lõikes ka tooraine hindade muutumise tõttu – söödatootja võib kalaõli asendada sojaga või vastupidi, turul valitseva olukorra järgi. Rusikareegel on aga see, et kalasööda koostist ei muudeta kunagi ühe aastaga radikaalselt. Tegemist on pikaajalise ja põhjaliku tootearendusega, kuna koostise muutmine ei tohi mõjutada ei kalakasvu ega lõpptoote omadusi.
Ei ole niivõrd oluline, millest sööt on valmistatud, vaid et see sisaldaks vajalikul määral toitaineid ja et sellest saadav energia ei väheneks. Üleni taimse sööda puhul loetakse praegu probleemiks oomega-3-rasvhapete sisalduse langust.
