Üldteenuselt "kogemata" võetud liigse kasumi maksab kinni tarbija

Juhul kui elektri üldteenuselt kooritud kasum on konkurentsiameti hinnangul liiga suur, võib amet sundida elektrimüüjat hinda alandama, kuid ettevõtjat trahvida või tarbijatele tagantjärele kulude hüvitamist nõuda ei saa.

Elektrituru avanedes ei valinud ligi kolmandik elektritarbijatest ühtegi elektripaketti, mis tähendab, et nende tarbimiskohta jõuab elekter üldteenuse korras.

Üldteenuse hind kujuneb võrguettevõtja poolt üldteenuse osutamise tunnipõhise koguse ja elektribörsi tunnihinna korrutise kuu kaalutud keskmisena, millele lisanduvad põhjendatud müügikulud ja mõistlik kasum. Sedasama mõistlikku kasumit ning põhjendatud kulusid hakkab kontrollima konkurentsiamet.

Kui üldteenuse marginaal on ameti hinnangul liiga suur, siis teeb amet ettekirjutuse ning nõuab elektri hinna, sealhulgas marginaali viimist põhjendatud tasemele.

Konkurentsiamet arvestab seejuures, et müügikulude ja mõistliku kasumi osakaal kuu üldteenuse elektrienergia hinnas sõltub üldteenuse kasutajate poolt tarbitud energiakogusest, mis tähendab, et mida suurem on konkreetses asukohas elektri tarbimine, seda väiksem on lisakulu tarbitud kWh-le.

Millise aja tagant konkurentsiamet üldteenuse hinda kontrollima hakkab, amet esialgu ei ütle. Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits lausus Delfile, et seaduse kohaselt hindab amet marginaali põhjendatust pärast üldteenuse hinna rakendamist tarbijatele. Seadus aga ei sätesta konkreetset perioodi, mille tagant kontrolli peab teostama.

Nii on spetsialistide sõnul võimalik, et konkurentsiamet kontrollib üldteenuse hinda korra aastas.

Mis saab aga siis, kui tarbija on sisuliselt terve aasta maksnud elektrilt ebamõistlikult kõrget kasumimarginaali? Uulitsa sõnul on tarbijatel enam makstud raha võimalik tagasi nõuda vaid tsiviilkorras. "Elektrituruseaduses ei ole sätestatud, kuidas tarbijad raha tagasi nõuda saavad," lisas ta.