Eesti ettevõtjaid jääb Ukrainas kehva ärikliima tõttu aina vähemaks

Eesti ettevõtted tõmbavad oma äritegevusi Ukrainas järjest koomale, sest paljude välisfirmade ellujäämine on sealsete tingimuste tõttu küsitavaks muutunud.

Ukrainas 2009. aastast tegutsev Eesti Äri Assotsiatsiooni Ukrainas (EBAU) juhatuse liime Denis Priimägi sõnul on EBAU liikmeskonnast loobunud ja läinud üle liikmemaksuta osalusele, kuna Ukrainas töötamine on pärast võimuvahetust keerulisemaks läinud ning paljud ärimehed lahkuvad riigist.

"Näiteks on piirile tekitatud kunstlikud koridorid, mille kaudu tuleb veoste tollioperatsioone teha "tungivalt soovitatud firmade" kaudu või tasuda tollimaksu kehtestatud soovituslike tariifide järgi, mis võivad olla arvel näidatutest mitu korda kõrgemad, ka käibemaksu tagastamisega on lood kehvad: seda saavad tagasi vaid väljavalitud," ütles Priimägi.

Eesti Ukraina saatkonna majandusametnik Roman Vinartšuki hinnangul on Ukraina ettevõtluskliima äärmiselt omapärane ning tõdes, et Eesti saatkonda pöördub tõepoolest Eesti ettevõtjaid, kellel on tekkinud kohalike võimudega probleeme, mis on sageli seotud tolliprotseduuridega: sihilik venitamine, "soovituslikud" tollitariifid, tohutu hulga lubade ja tõendite nõudmine.

Ukrainas tegutsev Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink leiab aga, et Ukrainas töötab bürokraatiamasin raskelt ja aeglaselt, tekitades peaaegu alati ebameeldivusi, millega pole lihtsalt harjunud ausalt tegutsevad välismaised firmad, kes pole sellises keerulises ärikliimas väga konkurentsivõimelised.