Kui suvisel perioodil on ülekandevõimsus Eesti–Läti piiril olnud siiani umbes 750 megavatti, siis edaspidi jääks seeläbi piirile jaotamiseks vaid umbes 500 megavatti. "Viimaste aastate statistika on aga näidanud, et antud võimsus ei ole periooditi piisav ja võimsuse vähendamine suurendataks piiril ülekoormust veelgi," ütles Veskimägi BNS-ile.

"Selle tulemusena asendataks suveperioodil Põhjamaadest ja Eestist Lätti-Leetu eksporditav elektrienergia kogus kolmandatest riikidest siseneva elektriga."

Põhjendus, miks Läti soovib reserveerida kolmandiku ülekandevõimsusest Venemaalt tulevale elektrile, pole Eleringile lõpuni arusaadav. "Läbirääkimised Balti süsteemihaldurite vahel ülekandevõimsuse jaotamise osas alles käivad," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Läti hinnapiirkonna loomine praegu teadaoleva mudeli alusel kahjustaks Eleringi hinnangul Euroopa Liidu sisese elektrituru toimimist. "Sellega seoses rikutakse meie hinnangul neid sihte, mis on fikseeritud riikide vahelise poliitilise kokkuleppena BEMIP-is ja Läti hinnapiirkonna avamine tuleb lükata seniks edasi kui on saavutatud regiooni ülene kokkulepe Nord Pool Spoti Läti hinnapiirkonna korralduse osas," ütles Veskimägi.

Euroopa Komisjon algatas 2008. aastal projekti Balti piirkonna Euroopaga ühendamiseks ehk Baltic Energy Market Interconnection Plan (BEMIP), mille järgi on kavas Baltimaade energiavõrgud ühendada ülejäänud Euroopa omadega.

Läti ja Eesti elektrisüsteeme ühendavad kolm liini, kaks neist paiknevad otse kahe riigi vahel ning kolmas ühendus kulgeb Venemaa kaudu. Need kolm liini moodustavad Veskimägi sõnul ühe elektrilise terviku. "Ja on võimalik selline lahendus tervikut arvestades, mis ei vähenda pärast 3. juunit ehk Läti hinnapiirkonna võimalikku avamist ülekandevõimsust Eesti ja Läti vahel ning samas võimaldab ka vene elektri importi Lätti-Leetu," kommenteeris ta.

"Lahendus oleks kasutada Venemaa elektri impordi osas ühist, Balti riikide ülest virtuaalset pakkumispiirkonda, jagades tarned kolme riigi elektribörsi vahel selliselt, et see võimaldaks ilma ülekoormusi põhjustamata kasutada Eesti-Läti vahelises elektrikaubanduses tänaseid ülekandevõimsusi," pakkus Veskimägi.