Viimast toetavad Eesti Päevalehe allikate kinnitusel eelkõige majandusminister Juhan Parts ja Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke. Seevastu peaminister Andrus Ansip soovib pigem näha lahendust, kuidas lennufirmaga edasi minna. Arutelu pidi valitsuses toimuma neljapäeval, kuid peaministri viibimine Euroopa Liidu ülemkogul sai ajendiks selle edasi lükkamiseks.

Reedene Eesti Päevaleht kirjutas, et Estonian Airil on piltlikult öeldes saba vastu seina, sest eile eraldas valitsus lennufirmale viimase, 4,5 miljoni eurose osamakse 8,3 miljoni suuruses laenust, mille valitsus eelmise aasta lõpus reservfondist eraldas. Detsembris laenu andes oli eesmärk pidada vastu pool aastat. „Kuus kuud tuleb tegelikult Euroopa riigiabi reeglitest. Ehk teisisõnu, see kuus kuud näitab maksimum perioodi, millal vastus ettevõtte kapitaliseerimise mõttekusele ja restruktureerimise võimalikkusele on olemas,“ rääkis Parts toona valitsuse pressikonverentsil.

Tegelikkuses kulus aga laenusumma sisuliselt ära kolme kuuga. Laenu esimene osamakse oli 793 000 eurot ning see maksti välja laenulepingu sõlmimise kuupäeval. Teine, kolme miljoni euro suurune osamakse tehti jaanuari keskel. Oluline osa sündmuste käigul on pankrotiohus lennufirma kokku kuivanud piletimüük, mida võimendas vahetult enne jõulpühi pilootide streigiähvardus, mis vähendas piletimüüki ja sellega ka lennufirma oma tulusid. Majandusministri väitel jäi liinilendurite ähvarduse tõttu Estonian Airil saamata tulu kuni 4 miljonit eurot.

Estonian Air juhtkond ja nõukogu esitasid ettevõtte restruktureerimisplaani valitsusele 31. jaanuaril ning seda on juba korduvalt arutatud. Tõenäoliselt saabub murdehetk järgmisel nädalal, kui otsustatakse kas kava on elujõuline ning Euroopa Komisjonile esitamiseks küps või mitte.

"Praegu on fookus kahel küsimusel - esiteks ettevõtte restruktureerimiskava, mida valitsuskabinet arutas eelmisel neljapäeval, ettevõtte jätkab sellega tööd. See kava peab olema selline, mis tagab ettevõtte pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse," kommenteeris Parts valitsuse pressikonverentsil. Teiseks koostöö Euroopa Komisjoniga võimaliku riigiabi loa menetluse küsimuses, mis võib olla aeganõudev. „Euroopa praktika näitab, et ka kuni kaks ja pool aastat,“ ütles Parts.

Riigiabi saab anda kahel viisil. Üks on päästmisabi, mille alla kuulub ka kõnealune laen. Teine restruktureerimisabi, mida valitsuses alles arutatakse. Seejuures mõlema abi andmiseks peab riik saama loa Euroopa Komisjonilt.