Euroopas juhtis uute tuulikute kasutuselevõtus mullu Saksamaa (2,4 GW, 21% kogu uuest tuuleenergia võimsusest), seejärel tulevad Suurbritannia (1,3 GW, 11%), Rumeenia (0,9 GW, 8%) ja Poola (0,9 GW, 8%).

Ka kogu installeeritud võimsustega on Saksamaa EL-i liider 31,3 GW-ga (30%), talle järgnevad Hispaania (22,8 GW, 22%), Suurbritannia (8,4 GW, 8%), Itaalia (8,1 GW, 8%) ning Prantsusmaa (7,2 GW, 7%). Kui vaadata uusi tuuleelektrijaamu kogu maailma kontekstis, siis Ülemaailmse Tuuleenergeetika Nõukogu (GWEC) värsketel andmetel jagasid möödunud aastal esikohta Ameerika Ühendriigid ja Hiina (mõlemad 13 GW).

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) andmetel andsid Eesti eelmise aasta kasvule pea kogu panuse kaks suurt uut tuuleparki – Eesti Energia tuhaväljadele püstitatud 39 MW Narva tuulepark ning Eesti Energia ja Nelja Energia ühisprojekt Paldiskis, mis tõi senise Pakri tuulepargi kõrvale juurde 18 tuulikut koguvõimsusega 45 MW. Tänu lisandunud võimsustele oli 2012 hea aasta ka toodangus – tuulikud tootsid Eestis 448 GWh tuuleenergiat, mis võrreldes 2011. aastaga on 83 GWh rohkem.

Eesti tuuleelektrijaamadele maksti eelmisel aastal kokku 14,1 miljonit eurot taastuvenergia toetust, mis on 22,5 % kogu taastuvenergia toetussummast (62,7 miljonit eurot).

Makstud toetus vastab ligikaudu 263 GWh toodangule ning arvestades, et tuulikud genereerisid eelmisel aastal ligi 450 GWh, siis ligi pool toodangust ei saanud neile seadusega ettenähtud taastuvenergia toetust.

Vaatamata Euroopa Liidu püüdlustele muuta elektritootmine keskkonnasõbralikumaks, ei saa tuuleenergia lähitulevikku pidada roosiliseks kui arvestada kogu Euroopas 2011. aastal alguse saanud poliitilise ebakindluse lainet, aga ka Eesti plaane muuta taastuvenergia toetusi tagasiulatuvalt.