Paldiskisse kavandatav Balti Gaasi terminaliprojekt edestab Hääle kinnitusel Euroopa Komisjoni silmis Eleringi Muugale kavandatavat terminali mäekõrguselt. Kuna Eesti majandusministeerium pole asunud oma seisukohavõttudes kumbagi projekti toetama, võib liisk langeda hoopis Soome kasuks, kes seni on oma lõunanaabrite higistamist suhteliselt ükskõikselt pealt vaadanud.

Passiivsetele soomlastele pakub võiduvõimalust nende gaasituru ligi viie miljardi kuupmeetrine aastamaht. Tegemist on sama suure kogusega, mida suudavad tarbida kolm Balti riiki üheskoos: Eestil kulub aastas 0,7, Lätil 1,7 ja Leedul 3,1 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Soomlaste terminali nõrkus peitub ainult ühes punktis: ilma Eestit ja Soomet ühendava Baltic Connectori gaasitoruta pole tegemist piiriülese projektiga ja selle rahastamiseks ei avataks Euroopa Liidu rahakotiraudu. Eestisse rajatav terminal oleks aga ka ilma merealuse toruta piiriülene projekt, mis suurendab kõigi Balti riikide sõltumatust Gazpromi tarnetest, kes on praegu ainuke selle piirkonna gaasimüüja.

Parts ei anna eelistust

Hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon kavatseb korraldada asjasse puutuvate ministrite viimase kohtumise juba sellel kuul või märtsis, pole majandusminister Juhan Parts seni suutnud otsustada, kas toetada riigifirma Eleringi terminaliprojekti Muuga sadamas või erakapitali algatust Paldiskis. „Praegu on kõik projektid veel joonel,” selgitas Partsi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda. Parts ise polnud eile kommentaaride küsimiseks kättesaadav.