Samuti on reinvesteeritud kasum suurendanud ettevõtete omakapitali, kirjutas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar.

Suurenenud rahastamisvajaduse tõttu ja vähenenud finantsvõimenduse juures kasutavad ettevõtted järjest julgemalt ettevõtteväliseid rahastamisallikaid.

2008. aastal kasvama hakanud otselaenamine välisriikidest jätkus ka eelmisel aastal. Eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks moodustasid välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad kolmandiku kogu ettevõtlussektori võlakohustustest.

Ettevõtted on asunud aktiivsemalt laenama ka Eestis tegutsevatelt pankadelt. Möödunud aastal suurenes nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude käive ligikaudu 20%.

Ettevõtete laenujääk hakkas läinud aasta alguses samuti kasvama ja detsembriks ulatus aastakasv viie protsendini.

Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt aeglustub laenukäibe kasv baasefekti tõttu siiski käesoleval aastal mõnevõrra ning laenujääk suureneb järgnevatel aastatel ligikaudu kuus protsenti.

Majapidamiste finantspositsioon on paranenud tänu finantsvarade kasvule. Hoiuste aastakasv ulatus eelmise aasta lõpus ligikaudu kaheksa protsendini.

Majapidamiste hoiuste kasv on aga olnud ebaühtlane. Kiiremini on kasvanud just suuremad hoiused. Majapidamiste endiselt üsna ettevaatlikku laenukäitumist iseloomustab mitte-eluasemelaenude jätkuv vähenemine.

Uusi laenukohustusi võeti möödunud aastal eeskätt auto ja eluaseme soetamiseks. Eesti Panga prognoosi järgi hakkab neli aastat järjest kahanenud eluasemelaenude portfell käesoleval aastal taas kasvama.

Eesti pangandussektori kõrge kapitaliseeritus ning paranenud rahastamisbaas loovad hea aluse reaalsektori rahastamiseks. Kuigi laenukäive on suurenenud, on laenude tagasimaksete ja kasvavate hoiustega seotud kodumaistest rahavoogudest seni piisanud kodumaise laenukäibe toetamiseks.

Euroala võlakriisist tingitud ebakindluse ja pankade konservatiivsemaks muutunud laenupoliitika tõttu karmistusid eelmisel aastal aga mõnevõrra laenutingimused ja tõusid intressimarginaalid.