LOE, kuidas selgitas Andrus Ansip elektrihinna tõusu
Peaminister Andrus Ansip vastas riigikogu infotunnis opositsiooniliste rahvasaadikute küsimustele, mis puudutasid elektrihinna tõusu.
Delfi majandusuudiste toimetus toob järgnevalt ära väljavõtte vastavateemalisest riigikogu stenogrammist:
Heljo Pikhof (SDE)
Austatud peaminister! Te olete ajakirjandusele öelnud, et teie majapidamise selle aasta jaanuari elektriarve oli võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% võrra väiksem. Minul tekib küsimus, kas te olete ainukene inimene Eestis, kes on saavutanud IRL-i valimislubaduse täitmise? Tahaksin ja paluksin, et te ka Eesti rahvale räägiksite oma kokkuhoiusaladusest ja -nippidest. Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Tänan huvi tundmast mu isikliku majapidamise vastu, aga ma ei arva, et infotunni formaat oleks isiklike kogemuste jagamiseks kõige kohasem. Aga kui te juba kord küsisite, siis minust oleks kindlasti aus vastata. Jah, me soojustasime suvel oma elamise, kasutasime tänapäevaseid materjale.
Ma ei saa kahjuks öelda toote nime, mida me kasutasime, sest materjalide maaletoomisega tegeleb minu väimees ja see oleks juba väga korruptsioonimaiguline, kui ma seda suurepärast materjali, mille 1 cm soojustakistus võrdub 20 cm penoplasti soojustakistusega, siin reklaamima hakkaksin. Aga kõik otsijad võivad selle kindlasti Internetist ülesse leida, ta algab d-tähega ja nimi ei ole väga pikk.
No nii. See ei ole tegelikult üldse nali. Iga majapidamine peab pidama korralikku arvet energiakulutuste ja maja kütmise kulutuste üle. Loomulikult ei saa päris mehhaaniliselt võrrelda selle aasta jaanuari eelmise aasta jaanuariga, sest ka välistemperatuurides on erinevus. Aga kui tellida külmade pakaseliste päevadega omale termopildistamine, saab väga selge pildi sellest, kus kohas on majas soojalekked ja nende lekete kõrvaldamine ei ole üldse kulukas ja pärast kajastub see ka makstavates arvetes.
Mina rehkendasin, et meie puhul tasub täiendav soojustamine ära umbes viie aastaga. Igal juhul oli mõistlik meie peres seda teha. Aga miks arve väiksem on? Pigem on sel aastal soojem talv. Aitäh!
Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud peaminister! Kui nüüd vaadata, mis elektri hinnaga on toimunud, siis kas te nõustute minuga, et IRL-i lubadus "Kodukulud alla!" on olnud täiesti vastutustundetu? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Kellel on kodukulud alla läinud, kellel mitte. Ma just äsja kirjeldasin ühte majapidamist, kus tõepoolest kulud on alla läinud. Kulude allaminemisel on kindel põhjus olnud ehk koduomanik on olnud ise aktiivne. Neid inimesi, neid kodusid, kus sel talvel tuleb maksta väiksemaid soojaarveid, on Eestis päris mitmeid.
Eelkõige on need arved sel aastal väiksemad tänu sellele, et KredExi kaudu on mitmed-mitmed korterelamud saanud toetust, inimesed on ise panustanud oma vahendeid selleks, et majade soojapidavust suurendada, ja seetõttu on ka kodukulud alla läinud. See ei ole lausaline, iseenesest juhtuv asi – kodukulude vähenemine.
Aga paljud, kes on taotlenud sihikindlalt kodukulude vähenemist, on ka taotletud eesmärgi saavutanud. Ma kordan veel kord üle selle, mida ma olen siit kõnepuldist ka varem nimetanud. Soomes kulub ühe kuupmeetri elamispinna, kontoripinna kütmiseks kaks korda vähem soojusenergiat kui Eestis. Ometi asub Soome üldise arusaamise järgi pisut põhja pool kui Eesti ja eelduste järgi peaks Soomes olema külmem kui Eestis.
Meie omaaegsed ehitised ei ole energia kasutamise seisukohalt efektiivsed. Paljude ehitiste ehitamise ajal energia ei maksnud praktiliselt mitte midagi ja seetõttu majad ei ole soojapidavad. Me peame selle probleemiga väga tõsiselt edasi tegelema. Pelk osutamine, et näe, ei ole alla läinud kodukulud, ei ole kindlasti konstruktiivne ja ei ole ka lahendus. Aitäh!
Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud peaminister! Teil on väimehega vedanud, aga mitte kõigil ei ole nii läinud. Ma siis küsin, mida peaksid need inimesed tegema, kes korterelamutes elavad ja mitte kõik majaelanikud ei ole nõus soojustamisega, sest neil puuduvad lihtsalt sissetulekud, et seda soojustamist praegu ja täna teha. Teine küsimus veel siit tulenevalt: kas majandusminister Juhan Parts, kes on oma ametit pikalt pidanud, sai ikka aru, et elektri hind hakkab tõusma? Tema jutust siin saalis on jäänud mitmetine mulje. Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Väikesed sissetulekud ei ole õigustuseks, et lubada endale suuri väljaminekuid. Ma tean, et praegu on elamute soojustamisel ka selliseid pakkumisi võimalik saada, kus ehitusettevõte, kes on valmis korterelamuid soojustama, teeb ise kogu investeeringu ja tagasimakse toimub seniste soojaarvete piirides.
Ehk ehitusettevõtja saab oma investeeringu tagasi aastate jooksul, tingimusel, et korteriomanikud maksavad soojaarveid edasi samasuguses ulatuses, nagu nad on praegu maksnud. Raha tagasisaamine ehitusettevõttel osutub võimalikuks tänu sellele, et energiat säästetakse, energiat hoitakse kokku. Põhimõtteliselt see energiasäästuruum on võrreldes Soomega meil keskmisena kahekordne.
Kindlasti tasub soojustamisele panustada. Küsimus ei ole mitte minu väimehes, kes soovitas mulle väga häid materjale. No ärge mõistatage, see on Triso Super 10. Olgu tal ka väike kasu sellest infotunnist. Tegelikult on ju praegu võimalik saada piisavalt asjatundlikku konsultatsiooni, kuidas on võimalik elamuid, korterelamuid soojustada.
Kui ühistul on probleemid – ma möönan, et paljudes ühistutes on probleemid mõnede uskumatutega –, no siis tuleb rohkem tegelda nende veenmisega, tuleb leida igale korteriomanikule sobiv lahendus, sest argumente sooja mittepidava maja soojustamata jätmiseks tegelikult ju ei ole. Aitäh!
Rainer Vakra (Demokraadid)
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Majandus- ja Rahandusministeerium prognoosis elektri hinna tõusuks 2013. aasta 1. jaanuarist 15%. Nagu eelmises küsimuses räägitud, lubas teie koalitsioonipartner IRL elektri hinna lausa alla viia. Tegelikult me teame, et 1. jaanuarist tõusis tarbijahind keskmiselt 30%.
Samal on Juhan Parts näiteks eelmise nädala Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil väljendanud tõsist rahulolu. Ja siit on mul teile küsimus: kas teie jagate ka Juhan Partsi rahulolu ja rõõmu, et viimaste aastatega on elektri hind kodutarbijale pea kaks korda tõusnud? Ja lisaks, kui te olete siin pikalt rääkinud ka Soomest ja toonud näiteid, siis lähtuvalt maksudest ja võrgutasust on Soomes elektri hind tarbijale tegelikult juba soodsam kui Eestis, ehk hind on odavam. Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ei ole nii, et Soomes oleks elektri hind tarbijale odavam kui Eestis. Mul on üks tulpdiagramm ka siin kaasas, aga teil ei ole sellest palju kasu, sest ei paista nii kaugele. Eestis on elektrienergia hind tarbijale ka pärast elektrienergiaturu täielikku avanemist ikkagi selgelt soodsam kui Soomes. Mina olen pidanud kogu aeg usutavaks neid väiteid, mille kohaselt elektrituru avanemisel elektrienergia hind Eestis tõuseb umbes 20%.
Praeguseks ei ole meile teada, kui suureks see tõus tegelikult osutub, sest ühe kuu põhjal ei ole võimalik mingeid järeldusi teha. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on keskmine elektriarve suurenenud jaanuarikuus turu avanemise tagajärjel 16,1%, mitte 30%, nagu te väitsite.
Niisuguseid väiteid ei ole ma kuskilt leidnud. Kui suureks kujuneb see elektrienergia hind veebruaris, märtsis, on veel kuidagimoodi prognoositav, aga missugune ta täpselt on suvekuudel, seda ei oska veel hetkel öelda, aga eeldused on küll sellised, et suvel elektrienergia hind börsil kindlasti langeb. ...... Et elektrienergia hind käesoleval aastal tõuseb, selle vastu ei saa, saab ainult kontrollida oma tarbimist ja sedakaudu ka oma kulutusi. Aitäh!
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Ma arvan, et väimehe jutu võiks vast nüüd ka lõpetada, sellest olipäris pikalt juttu, sellega võib küll Delfisse saada, ma saan aru. Aga inimesi on ikkagi tabanud elektrišokk ja neil on kodukulud siin kahe aastaga üle 15% tõusnud, elektri puhul said kõige rohkem kannatada need kõige vaesemad inimesed, kes ei osanudki paketti valida, üksikud inimesed, kes jäid üldteenuse peale.
Kui me vaatame, kuidas riik kasutas olukorda, kus elekter läks vabaturule ja lubas sisuliselt kontrollitaval Eleringil tõsta ühtlasi ka võrgutasusid 13% ja tõstetakse sel aastal veel, siis seda on muidugi palju. Samal ajal oleksime saanud siin küll aktsiise, küll käibemaksuerandeid teha, kõike oleks võinud teha. Ma küsin, et miks läks praegu Valitsus kaasa ikkagi sellega, et Elering nii palju neid võrgutasusid tõstis? Kui te ütlete, etvõrkudesse on vaja investeerida, siis on meeletult dividende välja võetud, mõne aastaga üle miljardi euro. Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Võib-olla mu mälu on kehv, aga vaevalt, et te suudate minu mälu värskendada miljardiga, mis on välja võetud Eleringist. Ilmselt mitte. Elering on see, kes meil võrkude töökorra eest peab seisma. Küllap on teile ka teada, et varustuskindlusega Eestis on olnud väga suuri probleeme, paljudes Eestimaa punktides on vahelduvvool tähendanud seda, et vahel on ja vahel ei ole, ja sellist energiaga varustatust ei saa 21. sajandil mõistlikuks pidada.
Seega investeeringud ülekandevõrkudesse ja ka reservtootmisvõimsuste loomiseks on olnud hädavajalikud. Tänapäeval me ei kujuta ette elektrienergiaga varustatust, kus puudub praktiliselt 100%-line tarnekindlus ja teadmine, et igal ajal on majapidamises elekter olemas. Selle tõttu on investeeringud ülekandevõrkudesse ja nende kvaliteeti paratamatud.
Elektrienergia hinna tõus on majapidamisi puudutanud erinevalt. Kõige rohkem on kannatanud kindlasti need 5,5% elektrienergia tarbijatest, kes oma maja või korterit elektriga kütavad. Samas on ka minusuguseid, kes võivad öelda, et nende elektrienergia arve k.a jaanuaris oli pisem kui ta oli möödunud aasta jaanuaris. Inimesi on igasuguseid, ma usun, et see ühekordne hinnatõus saab tasutud pärastise tarnekindluse tõusuga. Aitäh!
Deniss Boroditš (Demokraadid)
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Üheks suuremaks mureks meie ühiskonnas viimasel ajal on usaldamatus poliitiliste organisatsioonide vastu, ka poliitikute vastu, sest lubatakse üht, aga tehakse teist. Näiteks, kui me võtame sellesama kurikuulsa IRL-i kodukulude alandamise valimislubaduse, siis seal oli ühe lubadusena selgelt välja öeldud, et alandatakse elektri hinda, mitte lõpparvet, vaid elektri hinda. Aga samas kõik mõistlikud inimesed teavad ju ja teadsid seda aasta-poolteist varem, et elektri hind mitte kuidagi ei alane. Siit on mul üldfilosoofiline küsimus: mis hinnangu te annate taolistele poliitilistele loosungitele? Kas teie arvates hoopis ausus ning selgitus suurendaks usaldusväärsust poliitikute ja erakondade suhtes ja nii tähtsa valdkonna puhul, nagu elektrikulu? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ma ei ole olnud IRL-i valija ja seetõttu ei ole ma ka väga tähelepanelikult jälginud nende valimisloosungeid, aga loosungit elektri hinna alandamise kohta mina kampaaniast ei mäleta. Ma mäletan ühe teise erakonna loosungeid, et lubati hoida vee hinda kontrolli all, aga see kontroll on tähendanud vee hinna kiiret kasvu. See puudutab teie endist erakonda. Elektri hinna alandamise lubamine ei ole kindlasti vastutustundlik, sest tänapäeval energiakandjate maksumus suureneb, tootmishinnad suurenevad.
Isegi kui väga tahaks ja püüaks, ikkagi ei suuda välja mõelda seda skeemi, kuidas elektrienergia hinda oleks võimalik tulevikus alandada. Energiahinnad tulevikus on ilmselt määratud tõusma. Tõsi, mingid võimalused on olemas. Näiteks taastuvenergia tasude 10%-line vähendamine, mille austatud Riigikogu otsustas, hoidis elektrienergia hinna tõusu tarbijate jaoks pisut väiksemana. Aitäh!
