Elektrilevi: üksikuid äriprojekte ei saa toetada väiketarbijate arvelt
Ligi neli aastat majandusministeeriumi ja Eesti Energiaga kestnud läbirääkimised Mäo tööstuskülla lisaelektrivõimsuse viimiseks jooksid liiva, seetõttu otsustasid sealsed ettevõtjad rajada ligi kaheksa kilomeetri pikkuse elektriliini Paidest Mäosse omal kulul.
Mäo Invest ja Järva maavanem pidasid majandusministeeriumi ja Elektrileviga läbirääkimisi ligi neli aastat, et leida võimalus liin ehitada riigi kulul. Kuna Elektrilevi võrdsustab tarbimisvõimuse suurenemise liitumisega, ei jäänud Mäo Investil üle muud, kui välja käia 420 000 eurot ja kogu töö kinni maksta.
Elektrilevi sõnul toimub sarnastel tingimustel elektrivõrguga liitumisi Elektrilevi võrgus aastas keskmiselt 300, teatas Elektrilevi. Need on juhud, kus liitumispunkt asub keskpingevõrgust kaugemal kui 400 meetrit või on liitumine keskpingel ning seetõttu tuleb liitujal tasuda liitumistasu tegelike kulude järgi.
Liitumispakkumiste tegemiseks korraldab Elektrilevi ehitajate vahel hanke, milles on võimalus osaleda ligi 50-l Eesti elektrivõrgu ehitustööde ettevõttel. Valime välja parima hinnaga pakkumise, mille alusel kujuneb kliendile liitumistasu.
Pakkumise saanud klient saab otsustada, kas tellib liitumise meilt või kasutab ehitamiseks enda soovitud allhankijat.
Mäo Invest valis viimase lahenduse, kuigi Elektrilevi poolt tehtud hinnakalkulatsioon oli odavam kui kliendi valitud ehitaja küsitud tasu. Aastas on ligikaudu 30-40 liitumislepingut sõlmitud sarnaselt Mäo Investile kliendipoolse ehitusega.
Kokku sõlmib Elektrilevi aastas liitumislepinguid ligikaudu 3700. Liitumiste puhul, kus liitumispunkt jääb keskpingeliinile lähemale kui 400 meetrit, tasub liituja soovitud amprite arvu järgi ja need kulud, mis tuleb teha täiendavalt, kannab Elektrilevi.
See tähendab, et osaliselt panustatakse liitumistesse ka täna kõikide klientide poolt võrgutasuna makstavast rahast.
„Tänane liitumistasusid puudutav regulatsioon tähendab liituja oma panust ja toetab põhimõtet, et võrgutasust laekuvat raha kasutatakse prioriteedina olemasoleva võrgu töökindluse parandamiseks.
Sedasi ei maksa kõik tarbijad kinni näiteks kitsa ringi erahuvides tehtavaid äriprojekte või tühjaltseisvate kinnisvaraarenduste tarbeks tehtud liitumisi.
Loomulikult tuleks aga kaaluda riigipoolseid eraldi abinõusid juhtudel, mil arendusprojektil on laiem sotsiaalmajanduslik väärtus,“ selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
