Kõige enam panustasid möödunud aastal tööhõive kasvu peamiselt siseturule suunatud tegevusalad, eelkõige haridus ning haldus- ja abitegevused, kommenteeris tänast statistikaameti tööhõive analüüsi Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina.

Tööhõive kasvu hariduses panustasid eelkõige koolitusüritused ja eelharidus. Haldus- ja abitegevuste hõive kasvu panustas olulisel määral hõive kasv hoonete hooldustöödel.

Seevastu välisnõudlusega hädas olevas töötlevas tööstuses tööhõive vähenes. Koos toodangu kasvu aeglustumisega vähenes tööhõive marginaalselt ka ehituses. Tööhõive määr on alates 2009. aastast kasvanud ja jõudis möödunud aastal 61%-ni.

Töötuse määr vähenes küll kolmandat kvartalit järjest, kuid tööhõive kasv on alates möödunud aasta keskpaigast tuntavalt aeglustunud. Tööjõu puudusest tingituna kasvab tööhõive lähiperspektiivis aeglaselt või isegi aeglustub ning töötuse määr kiiret alanemist tõenäoliselt ei näita.

Tegelik töötuse määr oli möödunud aastal loomuliku töötuse määra lähedal ning püsib ka käesoleval aastal. Järsk ja suurem tööpuuduse vähenemine võib põhjustada liigset palgakasvu, survestada sisemajandusest tulenevat hinnakasvu ning mõjuda negatiivselt Eesti konkurentsivõimele.

Kuna majanduskasv oli tööhõive kasvust kiirem, siis tööjõu tootlikkus kasvas. Esialgsel hinnangul suurenes tööjõu tootlikkus ka aasta peale kokku.