Aastaga suurenesid palgad 5,9 protsenti, mis on veidi rohkem kui kolmandas kvartalis, kui kasv oli 5,7 protsenti ja teises kvartalis, kui kasv oli vaid viis protsenti, kommenteeris statistikaameti brutopalga uuringu tulemusi SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

"Aasta jooksul oli seega üsnagi stabiilne palgakasv, kergelt paraneva tendentsiga aasta lõpu poole. Reaalpalga osas paranes tarbijate positsioon aasta jooksul veidi enamgi – kui läinud aasta teises kvartalis kasvas reaalne palk vaid protsendi aastatagusega võrreldes, siis viimases kvartalis kiirenes see 2,4 protsendini. Kuigi edasiminekut ju on, on see üldises kontekstis siiski üsna tagasihoidlik reaalse ostujõu kasv," arvas Arumäe.

Reaalpalga kasv paranes Arumäe sõnul sedavõrd, kuivõrd inflatsioonimäär väiksemaks vajus. Kuna 2013. aasta alguses on inflatsioonisurve veelgi alanemas, on reaalseks palgatõusuks väljavaated selleks aastaks veelgi paranenud.

"Seda enam, et ka nominaalse palga kasvu osas väljavaated on pigem paranenud. 2013. aastaks ootame palgakasvu veidike kiirenemist võrreldes eelneva aastaga, seda nii avalikus sektoris väljakuulutatud laiaskaalalise palgatõusu tõttu kui ka erasektoris jätkuva kriisijärgse kohandumisprotsessi tõttu," ütles Arumäe.

Juba neljanda kvartali palgakasvu struktuuri juures on Arumäe sõnul märgata selle protsessi toimumist.

"Palgakasv on muutunud sektoriti laiemaks. Kui kolmandas kvartalis ei olnud palgakasv sektoriti sugugi ühtlane, siis neljandas oli see juba palju ühtlasem. Polnud ka ühtki sektorit, kus palk oleks langenud, mida varasemates kvartalites tuli ikka ette," sõnas Arumäe.

Just kriisijärgse kohandumisprotsessi tõttu saab Arumäe sõnul praegu toimuv ja eelmise aasta palgakasv tootlikkuse kasvust kõrgem olla, olles vastus varasemalt toimunud tootlikkuse kasvule. "Liiga kaua selline jõuvahekord kesta ei saa, aga juba on märke ka selle paranemisest," sõnas Arumäe.