Aivar Rehe: Euroopa Keskpank langetab intressi
Euroopa Keskpank (EKP) alandab esimesel poolaastal oma põhilist baasintressimäära 0,75 protsendilt 0,5 protsendile, ütles Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe intervjuus BNS-ile.
"Kuna praegu on eesmärk pigem tõsta majanduslikku aktiivsust järgneva kolme aasta jooksul, siis julgen väita, et EKP otsuste tagajärjel jätkame Euriboriga madalate intresside keskkonnas," ütles Rehe. "Vaadates praeguseid arenguid, võin prognoosida, et EKP alandab esimesel poolaastal baasintressimäära 0,75 protsendilt 0,5 protsendile."
Kuna Euribori vaade on nii lühikeses kui pikas perioodis allapoole, pole selle mõju Rehe sõnul majandusele niivõrd tähtis finantsiliselt, kuivõrd sümboolselt.
"Kui vaadata passiva poolt, siis on näha, et seal on kõik mõistliku majandamise sammud juba vastu võetud," selgitas Rehe. "Kui minna veelgi kaugemale, siis järgmine samm oleks rääkida hoiustamisel negatiivsetest intressimääradest. EKP-l on see kindlasti relvastuses olemas ja kindlasti kuuleme [EKP presidendi] härra [Mario] Draghi regulaarsetes sõnavõttudes, et sel teemal küsimusi esitatakse – aga isiklikult usun, et EKP seda meedet ei rakenda."
EKP nõukogu langetas möödunud aasta juulis kommertspankadele makstava hoiustamise püsivõimaluse intressimäära null protsendile. EKP baasintressimäärad on langetuse järel rekordiliselt madalad, varem oli EKP-s hoiustamise püsivõimaluse intressimäär pankadele tunamullu 14. detsembrist alates 0,25 protsenti. Samuti mullu juulist kehtib praegune põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär, mis on praegu 0,75 protsenti.
Negatiivseid hoiustamise intressimääru on lisaks Šveitsile rakendanud Euroopas veel Taani, märkis Rehe. "Euroopa mõistes on väiksemad riigid seda praktikat realiseerinud. Keskpangad ja keskpankade juhid vahetavad informatsiooni selle mõjudest pangandusele tervikuna," ütles Rehe. Väga suure majandusregiooni rahapoliitikat kujundav EKP tema hinanngul negatiivset intressimäära ei rakenda.
"Pigem, kui otsime mingisuguseid otsuseid, võiks lühiajalise signaali mõttes olla see laenamise baasintressi alandamine," ütles Rehe. "2012. aastal rakendati monetaarseid otsuseid – raha paisati pangandusse likviidsuse tagamise eesmärgil ja need otsused ei olnud otseselt seotud intressimääradega. Võeti vastu erakorralisi otsuseid ning need on toonud oodatud tasakaalu."
