Poeketid palgalõhest: mehed teenivad sama palju kui naised
Palgalõhet aitab vältida selge palga- ja motivatsioonisüsteem, kus palgatasemed on vastavalt ametikohale paika pandud.
Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas ütles Delfile, et naistele võrreldes meestega väiksema palga maksmine oleks ettevõttes absoluutselt lubamatu.
"Meil on väga selgelt palgatasemed ja palgad paigas ning sugu, vanus või muud taolised parameetrid seda ei määra," ütles ta.
Tartu ülikooli majandusteadlaste uuringu järgi on naised palgalõhes ise süüdi, kuna küsivad meestega võrreldes kolmandiku jagu vähem palka. Lainas ütles, et nende ettevõttes ei ole küsimus ka selles, kes kui palju palka küsib.
"Palgatasemed on vastavalt ametikohale ja vastutusele selgelt ja läbipaistvalt paika pandud," selgitas ta. "Võrdse kohtlemise näiteks olgu kasvõi asjaolu, et meil on ka enamik juhtidest naised. Isegi Prisma Peremarketi tegevdirektorite seas on olnud mehi ja naisi võrdselt."
Kõigele lisaks küsib Soome päritolu toidukett igaaastases töörahuloluküsitluses töötajate käest tagasisidet võrdse kohtlemise teemal, mille põhjal võib Lainase sõnul väita, et ka töötajate hinnangul on erinevate sugude ning erinevate vanuste kohtlemine Prisma Peremarketis väga võrdne.
Kui enamike toidukettide kassades on tööl üksnes naistöötajad, siis näiteks Maxima poeketi kassas ei ole meeskassiir sugugi haruldane nähtus.
"Meil on tõesti üsna palju meesmüüjaid tööl ja see amet on läinud aasta-aastalt meeste hulgas järjest popimaks," tõdes Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.
Maxima on aastaid olnud üks suuremaid uute töökohtade loojaid Eestis ja seda valdkonnas, kus kõik jaeketid otsivad pidevalt uusi töötajaid. Ettevõte on välja arendanud motivatsioonisüsteemi, mis Erilaiu sõnul tõmbab ligi ka meestöötajaid.
"Tänu parematele motivatsioonipakettidele tuleb kaubandussektorisse erinevatele ametikohtadele üha rohkem mehi," sõnas ta.
"Töötasus pole Maximas mingisugust vahe tegemist ja see oleks ka 3900 töötajaga ettevõttes mõeldamatu. On kindlad põhipalgad ja motivatsioonipakett kiire ja kvaliteetse töö eest, nii et töötaja sissetulek sõltub paljuski tema enda professionaalsetest oskustest ja töötahtest, mitte soost või küsimisoskusest," kinnitas Erilaid.
Euroopa Komisjoni viimatine uuring näitas, et Eesti naiste palk ja keskmine tunnitasu on meeste omast 27,7 protsenti väiksem, mis on Euroopa Liidu 27 riigi seas kõige suurem näitaja. Suur palgalõhe on näiteks ka Austrias (25,5%), Tšehhis (25,5%) ja Saksamaal (23,1%).
