Et USA vabariiklased ja demokraadid ei suutnud eelarveküsimustes kokkulepet saavutada, jõustusid 1. märtsil automaatselt 85 miljardi dollari suurused eelarvekärped, mis võivad USA majanduskasvu vähendada 0,5–1,0 protsentipunkti.

Eelarvekärpeid rakendatakse selle eelarveaasta järelejäänud seitsme kuu jooksul. Et USA majandus kasvas neljandas kvartalis ainult 0,1 protsenti, siis võivad kärped takistada kasvu edenemist või veelgi hullem, viia majanduse uude langusse, mis ei jätaks mõjutamata kogu maailma majandust.

Rahvusvaheline Valuutafond on hoiatanud, et eelarvekärbete mõjul väheneb sisemajanduse kogutoodang 0,6 protsenti. Ja USA kongressi eelarveameti (CBO) hinnangul võib selle mõjul aasta lõpuks olla 750 000 töökohta vähem.

Obama kohtus reedel Valges Majas kongressi liidritega, kuid juba ette hoiatati, et välja sellest midagi ei tule.

President on süüdistanud vabariiklasi, et need seavad ohtu riigi majanduse hapra toibumise. Demokraadid tahaksid suurendada eelarvetulusid rikaste maksusüsteemi aukude kinnitoppimisega. Vabariiklased ei taha maksutulude suurendamist, vaid soovivad presidendilt konkreetset kulude kokkuhoiu plaani ministeeriumide kaupa.

"Need kärped kahjustavad meie majandust, nõuavad meilt töökohti ning selle heastamiseks peavad mõlemad pooled suutma kompromissile minna," ütles Obama.

USA värske kaitseminister Chuck Hagel hoiatas veel päeval, et sunnitud eelarvekärped mõjuvad armeele hävitavalt ja seavad ohtu selle suutlikkuse operatsioone edukalt läbi viia.

"Täiesti otsekoheselt ja selgelt väljendudes seab kogu see ebakindlus ohtu kõikide meie missioonide efektiivsuse," kinnitas kaitseminister.