VEB paiskab enampakkumisel müüki olematu vara
Likvideerimisel olev SA VEB kuulutas välja enampakkumise sihtasutuse nõuete müügiks. Enampakkumist vahendab IMG Konsultant AS, selle partner Ardo Ojasalu on rohkem tuntud kui riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees.
Sihtasutuse VEB likvideerija Rein Järvelill müüb sihtasutuse likvideerimise eesmärgil kõik sihtasutusele VEB kuuluvad nõuded Eesti ja teiste riikide isikute vastu, mille aluseks on asjaolu, et 1992.aastal külmutas Venemaa Vnešekonompank Eesti residentide korrespondentkontod pangas ega võimaldanud kasutada kontodel olnud raha.
Külmutatud kontode saldo on enampakkumisel osalejatele kättesaadav seisuga 1. jaanuari 2001.
Dokumentidega tutvumise ja kirjalike pakkumiste esitamise periood on 11.03.2013 - 08.04.2013. Enampakkumisel osalemise eelduseks on 1000-eurose osalemistasu maksmine.
Millegipärast ei tohi 1000-eurose osalustasu maksja materjale fotografeerida, kopeerida ega muul moel paljundada. Siiski võib huviline teha käsikirjalisi märkmeid ja kutsuda tutvumise juurde kaasa eksperte.
Huvipakkuv on tõik, et Eesti Panga endine president Andres Lipstok on 28. märtsil 2011.aastal Venemaale Vnešekonompanka saadetud järelepärimises nimetanud kontode omanikuna, millest tulenevat nõuet nüüd müüakse, hoopis Eesti Panka. Selle kirja valguses ei kuulu müüdav nõue üldse sihtasutusele VEB.
Vandeadvokaat: arusaamatu, mida ja miks müüakse
Vandeadvokaat Indrek Leppik, kes on aastaid VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindanud, ütleb, et ta ei saa aru, mida müüakse ja miks üldse müüakse.
"Varem Eesti pankadele kuulunud Venemaa Vnešekonompanga korrespondentkontodest lähtuva nõuete müümisest ma saan veel aru. Samas see konto ei kuulu ju VEB Fondile. Alles 2011. aastal küsis Eesti Pank Venemaa Vnešekonompangalt nende kontode kohta andmeid ja nimetas need Eesti Panga kontodeks. Samuti on selle konto kohta ju teada, et ilma poliitiliste kokkulepeteta ei maksta sealt raha. Mis on sellise tegevuse majanduslik sisu? Ei tea," nendib Leppik.
Tema sõnul on arusaamatu müügitingimustes kirjeldus, mille kohaselt fond müüb SA-le VEB kuuluvad nõuded Eesti ja teiste riikide isikute vastu, mille aluseks on asjaolu, et 1992. aastal Venemaa Vnešekonompank külmutas Eesti residentide korrespondentkontod pangas ning ei võimaldanud kasutada kontodel olnud raha.
"Nõude müügi (loovutamise) käigus astub uus võlausaldaja senise asemele. Sellisel juhul peaks nõude müüja kirjeldama, milliste isikute vahel leping sõlmitud on ja mis võlgniku kohustustega tegemist on. Ma ei tea, miks nõude müüja ei taha kirjeldada, mis kaupa ta müüb," on Leppik nõutu.
Pealegi, Eesti õiguse järgi ei saa ühelt isikult teisele panga nõusolekuta nõuet loovutada ega müüa.
"Miks peab lootusetute nõuete müüki puudutavale teabele juurdepääsu piirama 1000-eurose tasuga? VEB Fond on ju kõigis majandusaasta aruannetes kinnitanud, et tegemist on varatu ühinguga," imestab Leppik.
"Minu meelest oleks mõistlik, kui sellise majanduslikult sisutu müügi korraldamisele kulunud raha oleks parem jagatud nendele, kes reaalselt oma rahast VEB Fondi loomise ja tegevusetuse tõttu ilma jäid," lisab vandeadvokaat.
Ojasalu: õiguslikult on vaieldav, kes on nõudeõiguse omanik
Ajakirjanik Toomas Kümmel, samuti aastaid VEB Fondi teemaga tegelenud inimene, pöördus nõuete müügi vahendamisega tegeleva IMG Konsultant AS-i partneri Ardo Ojasalu poole.
Kümmelit huvitas, kas Ojasalu suudab esitada kinnituse, et Vnešekonombankis Eesti pankade külmutatud korrspondentkonto kuulub VEB-fondile.
"Minu andmetel see ei kuulu VEB-fondile ja võin seda teile ka tõestada. Järelikult kuulub nimetatud külmutatud korrespondentkonto kellelegi teisele ja VEB-fondi õigusjärglasel sihtasutusel VEB ei saa olla sellele kontole ja selle kontol olevatele vahenditele mitte mingisugust nõudeõigust," päris Kümmel enampakkumise korraldajalt.
"Kuidas ma saan enne selle ülimalt olulise kinnituse saamist tasuda 1000 eurot? On igati loomulik, et tõestate enne, et te ei tegele pettusega.
Seetõttu ootan enne enampakkumisel osalemist siiski teie poolt tõendit, et VEB-is Eesti pankade külmutatud korrespondentkonto kuulub VEB-fondile," küsis Kümmel edasi.
Ojasalu sõnul ei vaidle ta vastu väitele, et õiguslikult on see vaieldav, kes on nõudeõiguse omanik. "SA VEB ei anna mingeid õiguslikke tagatisi ega kinnitusi selle kohta, kas see nõue on võlgniku poolt tunnustatud ega ka selle kohta, kas see on reaalselt sissenõutav. Kuid müügi objekt ei ole kitsalt Venemaa välismajanduspanga vastu suunatud nõue. Seega ei tegele SA VEB pettusega, sest Eesti õigusruumis on enampakkumise lõppedes sõlmitud lepingu alusel võimalik astuda uusi samme. Kuid keegi ei saa anda mingit tagatist selle kohta, kas neid samme ka edu saadab," lisas Ojasalu.
