2010. aastal eksporditi Eestist 131 tuhat tonni kala ja kalast valmistatud tooteid 135 mln euro väärtuses. Kala ja kalatooteid eksporditi koguseliselt üle kolme korra enam kui imporditi, mis on viimase kümne aasta suurim ekspordimaht, selgub konjunktuuriinstituudi turu-uuringust.

Eestist välja veetud kalast kolm neljandikku on külmutatud kala. 2010. aastal eksporditi Eestist 78,24 tuhat tonni külmutatud kala 31,88 mln euro väärtuses. Peamise osa (üle 70%) eksporditud külmutatud kalast moodustas külmutatud kilu, järgnesid külmutatud räim ja krevetid.

Mageveekalade ekspordist üle kolme neljandiku oli filee eksport. Üle poole väljaveetavast mageveekalast oli külmutatud.

Eesti sisevetest püütud mageveekaladest eksporditi väga suur osa just ahvenat ja koha. 2010. aastal müüdi Eesti ekspordi sihtturgudele kokku 3,95 tuhat tonni mageveekala. Enim suurenes 2010. aastal suitsutatud lõhe ja forelli ekspordikäive.

Konserveeritud ja toiduks valmistatud kalatoodete ekspordimaht on viimase viie aasta jooksul vähenenud iga aastaga keskmiselt nelja tuhande tonni võrra.Eestist 2010. aastal eksporditud kalatoodetest üle poole (55%) olid kilu (sh räime) preservid ning konservid (sh sprotid), mille väljaveomaht küündis 16,14 tuhat tonnini ja rahaline väärtus 8,58 mln euroni. Samas on just kilust ja räimest valmistatud toodete väljaveokogus viimasel kahel aastal vähenenud päris oluliselt.

Suurimaks kala ekspordi sihtriigiks on Eestile Venemaa, kuhu 2010. aastal müüdi 40,11 tuhat tonni kala ehk 40% eksporditud kala kogusest. Venemaale eksporditi külmutatud kilu (34,88 tuhat tonni) ja räime (1,74 tuhat tonni) ning kilust ja räimest toodetud preserve ja sprotte õlis. Pool külmutatud väärislõhe ekspordist (1,3 tuhat tonni) läks 2010. aastal samuti Venemaale.

 Eesti jaoks teine oluline kala eksporditurg on Ukraina. Peamised Eesti ekspordiartiklid Ukrainas olid 2010. aastal külmutatud kilu, külmutatud räim ja sügavkülmutatud krevetid. 2010. aastal suundus Ukraina turule neljandik Eesti kala ekspordist.