Läinud aastal kasvas majandus kokku 3,2%
Möödunud aastal oli SKP jooksevhindades 17 miljardit eurot, teatas statistikaamet.
Aasta esimeses kolmes kvartalis panustas majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. See on seotud eelkõige saastekvootide müügist saadud summa eest tehtud valitsemissektori hoonete renoveerimistööga.
Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala, mida mõjutas kõige rohkem maismaaveonduse ja veetranspordi lisandväärtuste kasv.
Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Eelmisel kahel aastal oli kõige tähtsamaks SKP kasvu eestvedajaks töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine.
Läinud aastal pidurdas töötlev tööstus aga SKP kasvu oluliselt, olles enim mõjutatud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuste kahanemisest.
Negatiivselt panustasid möödunud aastal majanduskasvu veel kinnisvaraalase tegevuse ning mäetööstuse tegevusala lisandväärtused. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus jooksevhindades küll kasvas, kuid hinnakasvust tingituna langesid püsivhinnad.
Läinud aastal kasvas hõivatute ja töötatud tundide arv vähem kui püsivhindades SKP. Seega suurenesid kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1% ja 3%. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on samal ajal suurenenud. Tööjõu ühikukulu kasvas võrreldes 2011. aastaga 6%, eelmisel kahel aastal oli see näitaja languses.
Eesti majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kasvas läinud aastal 8%. Kui 2012. aasta esimeses kolmes kvartalis oli toodetud SKP sisemajanduse nõudlusest suurem, siis IV kvartalis oli sisemajanduse nõudluse osakaal 103,4% SKP-st.
Möödunud aastal kokku oli see näitaja 99,1%. Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Peamiselt suurendasid seda nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.
Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4%, sealjuures suurim mõju oli alkohoolsete jookide tarbimise, sõidukite ostmise ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse ja varuosade ostmise) kasvul.
Kaupade ja teenuste eksport suurenes läinud aastal hindade mõju arvestades 6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mõjutatuna enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasvust neljandas kvartalis.
Möödunud aasta esimeses kolmes kvartalis suurendas püsivhindades kaupade eksporti masinate ja seadmete väljavedu. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas läinud aastal võrreldes 2011. aastaga 9%.
Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli esimeses ja neljandas kvartalis negatiivne, kuid möödunud aastal kokku 0,5%.
