Swedbank: majanduskasvu panustas sisemajanduse nõudlus
Eelmise aasta teisel poolel majanduskasv mõnevõrra kiirenes ning jõudis neljandas kvartalis 3,7%-ni. Pakkumise poolelt panustas SKP kasvu enim transpordi tegevusala maismaa- ja veetranspordi lisandväärtuse kiire kasvu toel, kommenteeris Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina tänaseid majanduskasvu numbreid.
"Kogumajanduse lisandväärtuse kasvust andis see tegevusala enam kui poole. Teiste tegevusalade kasv oli oluliselt tagasihoidlikum. Kiiresti kasvas ka majutuse ja toitlustuse lisandväärtus, kuid kuna tegemist on suhteliselt väikese tegevusalaga, siis selle panus majanduskasvu jäi tagasihoidlikuks," ütles Mertsina.
Ehituse kasv aeglustus aasta lõpus järsult. Kui esimeses kolmes kvartalis olid Mertsina sõnul kasvud kahekohalised, siis neljandas kvartalis vaid 3,4%.
"Ehituse kasvu vedasid eelmisel aastal peamiselt saastekvootide müügirahadest valitsemissektori hoonete renoveerimistööd aga ka EL ülekannete toel tehtud taristu ehitus. Nimetatud finantseerimisallikad panustasid oluliselt ka valitsemissektori investeeringutesse," sõnas Mertsina.
Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus kasvas eelmise aasta esimesel poolaastal peaökonomisti sõnul üsna mõõduka tempoga, ligikaudu 5%, kuid aasta teisel poolel aeglustus kasv vaid protsendi.
"Kuna töötleva tööstuse lisandväärtus oli praktiliselt kogu aasta languses, siis oli selle tegevusala panus majanduskasvu nii neljandas kvartalis kui aasta kokku negatiivne. Samas, töötleva tööstuse toodang kasvas mõõdukalt. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tulenes sellest, et selle tegevusala vahetarbimine ehk tootmiskulud kasvasid kiiremini kui toodang," ütles Mertsina.
Töötleva tööstuse kasv sõltub Merstina sõnul oluliselt välisnõudlusest.
"Selle tegevusala ettevõtted eksportisid eelmisel aastal oma toodangust keskmiselt 71%. Viimase kolme aastaga on see osakaal isegi suurenenud. Kõige suurema panuse eksporti andis arvutite, elektroonika ja optikaseadmete väljavedu. Eelmise aasta septembrist alates kasvab töötleva tööstuse toodangu väljavedu üsna tugevas tempos, vaid aasta viiamses kuus oli langus," ütles Mertsina.
Kogumajanduse kaupade välja- ja sisseveo kasv eelmise aastal teisel poolel kiirenes. Kuna impordi osakaal Eesti toodangus on ligikaudu 60%, siis koos toodangu ja sisemajanduse nõudluse kasvuga suureneb Mertsina sõnul ka import. "Import kasvas ekspordist kiiremini, mille tulemusena väliskaubandustasakaal jätkuvalt halvenes," sõnas Merstina.
Aasta alguses tõstetud tubaka- ja alkoholiaktsiide tõstmine tõi temasõnul kaasa ka selle maksuliigi kiire laekumise ning seeläbi ka netotootemaksude kiire kasvu ja suure panuse SKP kasvu. Netotootemaksude kasv panustas Merstina sõnul ligikaudu kolmandiku SKP kasvust.
"Vaatamata investeeringute järsule vähenemisele aasta viimases kvartalis, toetas SKP kasvu nii aasta kokku kui neljandas kvartalis sisemajanduse nõudluse kiire kasv üle 10%. Suurim panus oli varude muutusel, kuid selle taga on madal võrdlusbaas 2011. aasta viimases kvartalis," arvas Merstina.
Sisemajanduse nõudlus tõusis SKP-st oluliselt suuremaks. Sisemajanduse nõudluse pikaajaline ülekaal võrreldes SKP-ga võib avaldada Mertsina arvates inflatsioonilist survet, kuna nõudlus on turul suurem kui pakkumine.
"Samas mõjutavad meie hindu oluliselt ka impordihindade kasv, mis pigem aeglustuvad. Investeeringute kasv aeglustus Statistikaameti andmetel küll 7,6%-ni, kuid selle sees on kolmandast kvartalist tõstetud vea parandus. Ilma korrektsioonita olles neljandas kvartalis investeeringute kasv ligikaudu 19% ning see tõstaks omakorda sisemajanduse nõudluse kasvu, panuse ja osakaal SKP-st veelgi kõrgemale, kui avaldatud," ütles Mertsina.
Tööjõu ühikukulud on juba pikemat aega kasvanud, mis ühest küljest võivad peaökonomisti sõnul avaldada inflatsioonilist survet ning halvendada meie ekspordi konkurentsivõimet. Samas, nagu juba eelpool mainitud hoiavad meie tootmiskulude hinnakasvu madalamal madalad impordihinnad.
"Lähiajaks prognoosime valitsemissektori investeeringute kasvu aeglustumist ning ettevõtete investeeringute mõõdukat kasvu. Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aeglustuma, kuid import jääb veel lähiajal kasvama ekspordist kiiremini. Sisemajanduse nõudlust hoiab olulisemal määral üleval eratarbimine. Majanduskasv selle aasta esimeses pooles mõnevõrra aeglustub," ütles Mertsina.
