Ernst & Young: sel aastal kasvab Eesti majandus 3%
Majanduse kiiret kasvu pärsib eelkõige suurenev tööpuudus, mis sel ja järgmisel aastal on 12,2% juures rekordtasemel.
Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultandi Märt Martin Arengu sõnul mõjutavad eurotsooni majanduskasvu eelkõige ääremaade Kreeka, Hispaania, Portugali, Itaalia ja Iirimaa jätkuvalt aeglane kohandumine.
„Sealsed pangad ei ole veel valmis majanduse arengusse panustama, maadeldes endiselt kõrgete laenukahjudega,“ märkis Arengu.
„Prognoositavat pooleprotsendist majanduslangust võib aga Eesti kontekstis veidi optimistlikumalt vaadata, arvestades, et meie peamised kaubanduspartnerid on muud kui eelpoolnimetatud euroriigid.“
Märt-Martin Arengu sõnul on Eesti jaoks oluline eelkõige see, et kuigi lähiajal pole eurotsoonis tervikuna veel inflatsiooni kuskilt paista, saab Euroopa Keskpank oma intresse madalal hoida, mis omakorda võib tähendada jätkuvalt kiiremat inflatsiooni Eestis.
Uuringut kommenteerima palutud endine rahandusminister Aivar Sõerd märkis, et kuigi Ernst & Youngi inflatsiooniootused on veidi madalamad kui rahandusministeeriumi prognoosis, ei ole erinevus suur.
„Valitsussektori defitsiidi prognoos käesolevaks aastaks peaks siiski jääma väiksemaks kui Ernst & Youngi prognoositud 1,2%, kindlasti allapoole 0,7% defitsiidi taset, mis oli kavandatud riigieelarves. Tulenevalt maksude heast laekumisest võib käesoleva aasta tulemus olla pigem tasakaalu lähedal. Ehk, nii nagu eelmisel aastal, nii peaks ka tänavu eelarvetasakaalu näitajad olema paremad, kui eelarves kavandatud.“
Uuringu kohaselt jääb Eesti majandusprognoos sügisel ennustatuga samaks – 2013. aastaks ennustatakse Eestile majanduskavu 3% ning 2014. aastaks 4%.
Eurotsooni üldist olukorda on suudetud tänaseks läbi Euroopa keskpanga tegevuse parandada ja isegi stabiliseerida – võlakirjaintresside erinevus ääremaade ja Saksamaa vahel on oma ajaloolisest suurimast erinevusest tänaseks poole kaotanud ning raha väljavool on vähemalt hetkel nendest majandustest peatunud.
„Üldine globaalne majanduslik seis on paranemas. Isegi USA on vaatamata oma poliitilisele kemplemisele eelarve üle tegelikult paljulubavas seisus ning sealne prognoositav majanduskasvu kiirenemine peaks ka Euroopale positiivselt mõjuma,“ märkis Märt-Martin Arengu.
„Kui praegu on eurotsooni majandus veel väikeses languses, siis 2014. aastaks prognoositakse eurotsooni majanduskasvuks juba 1,1%. Samas püsib meie varasemates prognoosides välja käidud kadunud aastakümne oht, mille kohaselt ootab eurotsooni järgnevatel aastatel ees ajaloolisest keskmisest ligikaudu protsendi võrra madalam majanduskasv.“
Majanduse kiiret kasvu eurotsoonis takistab eelkõige suurenev tööpuudus, mis tipneb sel ja järgmisel aastal 12,2%ga.
„Prognoosi kohaselt ei lange kuni aastani 2017 töötuse määr eurotsoonis madalamale kui 10,9%. See tähendab, et ka veel 2017. aastal on töötuid eurotsoonis ca 4,65 miljoni võrra rohkem kui kriisieelsel 2008. aastal,“ selgitas Märt-Martin Arengu.
„Tööpuudusega kaasneb ka tarbijate ostujõu vähenemine. Lisaks mõjutavad kodumajapidamisi veel eelarvepoliitika pidev karmistamine ning kokkuhoiumeetmed. Käesoleval aastal oodatakse tarbijate kulutuste vähenemist kuni -0,6%.“
