"Eesti on väike riik, aga sellegipoolest minu arvates me oleme paindlikud ja suhteliselt efektiivsed. Me võiks kasutada oma pisikest riiki uute tehnoloogiate ja lahenduste platvormina," rääkis Käo reedel majanduskonverentsil "Euroraha võlud ja valud", vahendas BNS.

Samas on Eesti nõrgaks küljeks Käo sõnul Eesti asukohast tulenevad probleemid. "Meil on raske ligipääs rikastele turgude, meil on väga ressursimahukas majandus, meil on hulk inimesi, kes ei ole tööhõives osalised," rääkis Käo.

Suureks miinuseks on ka väga kõrged tööjõumaksud, millega tuleks Käo sõnul kindlasti midagi ette võtta. "Tuleks liikuda pigem tarbimise, omandi ja keskkonnakoormamise maksustamisele," märkis ta. "Kui me tööjõumakse alla ei saa, meil ettevõtlus konkurentsivõimeliseks ei saa."

Käo sõnul peavad korda saama ka Eesti ühendusteed rikastele turgudele. Selle üks hea näide on Käo sõnul Rail Balticu lisandumine toetuse saajate nimekirja. "Suund sinnapoole on," märkis Käo. Lisaks on Käo sõnul oluline, et Euroopa Liidu siseturg hakkaks paremini toimima reaalse turuna.

Rääkides toetuse saajatest, on see Käo hinnangul väga õrn teema, kuna teatud mõttes toovad igasugu toetused kaasa ebaefektiivsuse. Samas ei saa öelda, et toetama peaks ainult väiksemaid ja halvemas seisus ettevõtted ning suuri ja kasumlikke ettevõtteid kindlasti toetada ei tohiks. "Me ei peaks diferentseerima," ütles Käo.

Eesti majanduse põhieesmärk peaks Käo hinnangul olema eksport. "Kõik tegevused, mis seda toetavad, peaksid olema olulised," ütles ta.