Raudteetranspordiettevõtted vedasid 44,7 miljonit tonni kaupa, mis oli ligi kaheksa protsenti vähem kui 2011. aastal, teatas statistikaamet.

Avalikul raudteel veeti kaupa 26,2 miljonit tonni, sellest 15 miljonit tonni rafineeritud naftatooteid, mille vedu vähenes aastaga ligi viiendiku. Suurematest kaubagruppidest kasvas enim ehk ligi 48 protsenti keemiatoodete vedu, mis ulatus 4,9 miljoni tonnini.

Keemiatoodete vedu kasvas nii eksport-, import- kui ka transiitkaubana. Maanteetranspordiettevõtted vedasid 31,7 miljonit tonni kaupa, mis on veidi enam kui 2011. aastal. Meretranspordiettevõtete kaubavedu ulatus 1,7 miljoni tonnini. Õhutranspordi osatähtsus kaubaveol on marginaalne.

Riigisisestel vedudel veeti 44,6 miljonit tonni kaupa ehk üks protsent vähem kui aasta varem ja rahvusvahelistel vedudel 33,5 miljonit tonni kaupa ehk seitse protsenti vähem kui aasta varem.

Veondusettevõtete veosekäive vähenes 13,8 miljardi tonnkilomeetrini, peamiselt raudteetranspordi veosekäibe 18-protsendilise vähenemise tõttu. Maantee- ja mereveoettevõtete veosekäive kasvas.

Riigisisestel vedudel oli veosekäive 1,9 miljardit tonnkilomeetrit ehk kaheksa protsenti vähem kui aasta varem ja rahvusvaheliste vedudel 11,9 miljardit tonnkilomeetrit ehk kolm protsenti vähem kui aasta varem.

Eesti veondusettevõtete müügitulu oli läinud aastal 1,9 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem. Veoteenuseid müüdi 1,8 miljardi euro eest. Veondusettevõtted said üle poole tulust ehk ühe miljardi eurot kaubaveost ja neljandiku ehk 435 miljonit eurot sõitjateveost.

Varasema aastaga võrreldes kasvas tulu sõitjateveost 16 protsenti, kuid tulu kaubaveost vähenes viis protsenti. Tulu kaubavedudest kasvas riigisisestel vedudel ühe protsendi, rahvusvahelistel vedudel aga vähenes kaheksa protsenti.

Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.