Eesti Energia tütarfirma endine tippjuht kontserni suhtumisest: mõisa köis las lohiseb!

Praegune riigikogu liige ja 1999-2007. aastatel Eesti Energia tütarettevõtte Eesti Põlevkivi juhatuse liikme ning 2006-2007 põlevkivifirma juhatuse esimehena töötanud Lembit Kaljuvee sõnul on ta korduvalt majandus- ja peaministri tähelepanu juhtinud Eesti Energia riskantsele investeerimisstrateegiale. Tulutult.

"Kogu plaan ja tegevused on äärmiselt agressiivsed, suuremahulised ja laiapõhjalised. Investeeritakse kõikidesse sektoritesse - elektritootmine, õlitootmine, põlevkivielektrijaamad, Eesti suurimad tuulepargid, koostootmisjaamad, hüdrojaamad. Investeeritakse suuremahuliselt erinevate võimsustega elektrivõrkudesse, alajaamadesse agressiivsesse müüki ja ka moodsate arvestite sage väljavahetamine on küsitav ja kallis," ütleb Kaljuvee.

Ülalnimetatud tõsiste investeeringute kõrval leitakse samal ajal raha ja ka energiat välismaiste suure riskifaktoriga projektide tarvis Jordaanias ja Ameerikas.

"Olen korduvalt majandus- ja ka peaministri tähelepanu juhtinud Eesti Energia agressiivse investeerimistegevuse tõsistele ohtudele. Suur ja järsk investeeringute maht nõuab aega, tõsist ja head kompetentsi ning selle kaasamist. Tegemist on ju väga tõsiste erinevate tehniliste ja strateegiliste otsustega," rõhutab endine tööstusjuht.

Õlitehased vale koha peal

Eesti Põlevkivi eksjuht peab näiteks valeks uute õlitootmistehaste asukohavalikut. "Narva karjääri põlevkivist ei jätku elektrijaamade tarbekski. Põlevkivi tuleb väga suurtes mahtudes vedada kesk- ja idaväljalt, mis mahte arvestades läheb maksma kokku sadu miljoneid eurosid," teab Kaljuvee.

Suur ja järsk investeeringute kasv kogu energeetika sektoris toob ja tõi tema hinnangul juba kaasa elektri tarbijahinna järsu tõusu, mis omakorda halvendab majanduskliimat. "Seda eriti energijamahukates tootmistes. Euroopa suhtes vaestele Eesti majapidamistele ning kodudele on elektri tarbiahinnahinna kiire kasv mõjunud aga väga valusalt," lisab Kaljuvee.

"Minu jaoks on Sandor Liive ja tema meeskonna tegutsemine täiesti arusaadav, kuid ma ei pea sellist lähenemist õigeks. Suhteliselt vaesele riigile kuuluv ettevõte ei peaks võtma nii suuri ja kalleid tehnoloogilisi riske: õlitootmise uued, senirakendamata tehnoloogiad nii kodu kui välismaal," on Kaljuvee veendunud.

Miks VKG Jordaanias ja USA-s ei toimeta? Liiga kallis ja riskantne

Eesti Põlevkivi endise juhi arvates on mitmete erinevate projektide sisulist vajadust ebapiisavalt kaalutud. "Näiteks ehitati Jõgevamaale Weroli tehaste juurde mitme miljoni eurone koostootmisjaam, millest nüüd pool maha kanti. Kõik nõukogu liikmed investeeringut omal ajal heaks ei kiitnud. Välisprojektidega on võetud väga suured riskid. Kui see nii poleks, siis miks täna paremat ja juba töötavat põlevkiviõlitootmise tehnoloogiat omav VKG Jordaanias ja Ameerikas ei toimeta? Vastan ise -riskid on liigsuured ja juhtide ning peaspetsialistide energiakulu lubamatult suur," räägib Kaljuvee.

Eesti Energia juhatus ei ole nõukogule pikemaajalist investeeringute kava esitanud. Kõik seni nõukogus esitatud info on lihtsalt teadmiseks võetud. Kas sellises olukorras on EE nõukogu nõustumine järjekordse omakapitali suurendamise sooviga õigustatud?

"Kahjuks näen ma sellises käitumises "Mõisa köis lass lohiseb" suhtumise varjundit". Küsida võib ikka!" kritiseerib Kaljuvee endist leivaisa.