Loe, keda on seotud kuldsete käeraudadega
Aastatega on Eestis lojaalsustasu saanud või saavate tippspetsalistide nimekiri kasvanud pikaks. Kuid samas on nad ka peaasjalikult üsna kidakeelsed. Näiteks on teada, et üks neist on Swedbankist Maanteeameti peadirektoriks suundunud Aivo Adamson. „Kahjuks ma ei pea võimalikuks nendele küsimustele vastata. Olen seotud kohustustega ega soovi seda avalikkusega jagada,“ vabandas Adamson, jättes lojaalsustasu puudutavatele küsimustele vastamata.
Aastaid tagasi said lojaalsustasu endised pankurid ,hilisem tuulikuärimees, Jüri Mõis ja Priit Põldoja. Ka nemad eelistavad käituda vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ järgi. Aasta vältel saab lojaalsustasu ka detsembri lõpus Eesti Energia juhatuse liikme ametikohalt omal soovil lahkunud Harri Mikk. Tema tegeles energiagigandis õlivaldkonnaga. Äsja avaldatud Eesti Energia aruande järgi teenis Mikk eelmisel aastal 109 553 eurot ja samasse suurusjärku võib jääda ka tema aastane lojaalsustasu.
Ka praegune majandusminister Juhan Partsi parem käsi ja Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke sai Swedbankist lahkudes mõnda aega lojaalsustasu. Nimekirja võib lisada ka telekommunikatsioonifirmast Tele2-st Starmani lahkunud Toomas Tiiveli. Nortalist majandusministeeriumi IT-ala asekantsleril Taavi Kotkal on endise tööandjaga samuti spetsiifiline kokkulepe. „Minu puhul ei makstud lojaalsustasu. Kuna müüsin oma aktsiad, siis koos sellega sätestus konkurentsikeeld. See on midagi muud kui lojaalsustasu. See on see, et ostja ja müüja lepivad kokku, et a la ma olen nõus Sinu aktsiad ära ostma, aga ainult sellisel juhul, kui Sa ei konkureeri minuga mingil perioodil näiteks kahe aasta jooksul,“ kirjeldas Kotka. Nortalis on konkurentsikaitse võimalus töölepingutes sätestatud.
VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul tegutseb nende ettevõte kõrge tehnoloogilise teabe ja kapitalimahukas sektoris. „Pikaajalisse töötajate lojaalsusesse ja konkurentsikeeldu suhtume väga suure tähelepanuga. Inimesed, kes on seotud investeerimisprojektidega või tegelevad uute tehnoloogiate väljatöötamisega on tasustatud nii konfidentsiaaluse kui konkurentsikeelu osas,“ kinnitas Rohumaa.
Rohumaa on veendunud, et sellised lepingud õigustavad ennast, sest häid spetsialiste on alati vähe ja neid proovitakse pidevalt üle osta. „Hea sepetsialisti lahkumine on alati suur kaotus, veel suurem kui ta konkurendi juurde lahkub. Töötajate lahkumise ja konkurentsikeelu põhimõtted on uus töölepingu seadus hästi ära reguleerinud ja võtmetöötajale aasta aega konkurentsikeelu eest maksmine on üsna tavaliseks muutunud,“ rääkis VKG juht.
Ta ütles, et Eestis on tõenäoliselt rakendatud kõiki erinevaid lojaalsussüsteeme, alates aktsiaoptsioonidest, konkurentsikeeldude ja kumuleeruvate boonuse süsteemideni.„Kõige tavalisem on neist siiski konfidentsiaalsuse ja konkurentsi keelu eest kokkuleppelise tasu maksmine,“ lisas Rohumaa.
