Arvamus: Remonti vajavad üürikorterid ei lähe enam kaubaks
Viimase kahe-kolme aastaga jõudsalt kasvanud üürihinnad annavad üürileandjatele pisut paremad teenimisvõimalused. Kasvanud tootlus ja kõva meediakära üürivaldkonna ümber tõid turule
hulga väikeinvestoreid, kes loodavad soodsatest tingimustest kasu lõigata.
Suurenenud pakkumine sundis üürileandjaid korterite kvaliteeti tõstma. Nii on kvaliteedi tõusuga käsikäes pisut kasvanud ka üürihinnad: täna on need aastatagusest viis kuni seitse protsenti kõrgemal.
Kuhugi ei ole kadunud ka madala kvaliteediga odavad pakkumised. Nende hinnad aga tammuvad paigal aastatagusel tasemel, sest kvaliteetsete pakkumiste lisandumine ei võimalda odavate korterite üürihindadel tõusta.
Omaniku leiab kallim korter
Meie maakleribüroo praktikas oli juhus, kus kõrvuti asuvates majades pakuti samaaegselt üürile sarnaseid kortereid. Üks neist oli pigem amortiseerunud sisustusega, igakuise üürihinnaga 200 eurot.
Kõrvalmajas asuv analoogne korter oli renoveeritud ja kvaliteetselt ning kaasaegselt sisustatud. Selle korteri kuine üürihind oli juba 50%-i kõrgemal ehk 300 eurot. Pole vast suur üllatus, et kiiremini leidis
üürniku kallim, kuid renoveeritud korter.
Konkreetse korteri remonditaseme ja sisustuse kõrval mängib üürniku otsuste juures järjest suuremat rolli hoone välimus. Kõrvalkuludele pööratakse järjest põhjalikumat tähelepanu, sest need moodustavad üüri kõrval olulise igakuiselt makstava lisasumma.
Tänased üürnikud eelistavad võimalusel pea alati kaasaegsema seisukorraga hästi sisustatud kortereid vanadele-väetitele, kus enne sissekolimist tuleks hakata ise remonditöödega või isegi koristamisega tegelema.
Väljaüürimise eesmärgil korteri ostnud väikeinvestorid on sellest üürituru muutusest hästi aru saanud ja enamasti teevad nad sanitaarremondi ja sisustavad korteri vastavalt üürniku ootustele. Arvestades väikeinvestorite jätkuvat huvi üüripindade vastu, võime loota selle positiivse trendi jätkumist.
