Riigifirmade juhtide seast tuleb naisi tikutulega otsida

Naisjuhid ise on siiski seda meelt, et sookvootide kehtestamine poleks riigi poolt mõistlik.

Enim riigiettevõtteid kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, kus 18 äriühingu 48 juhatuse liikmest ainult kolm on naised. Sarnane muster kordub ka mujal. Näiteks on rahandusministeeriumi haldusala kahe äriühingu juhatuse neljast liikmest ainult üks naine ning neljas keskkonnaministeeriumi hallatavas riigiettevõttes ei ole ühtegi naisjuhti.

Need faktid kajastuvad ka riigiettevõtete juhtkonna eelmise aasta palgaedetabelis, kus tipp-viiekümnes on ainult neli naist. Edetabeli esimese naise leiab aga alles kolmandast kümnest, kus 21. koha hõivas Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Piia Kallas.

„Naiste vähene osakaal äriühingute juhtide seas on väga negatiivne ja kindlasti annab see tagasilööke juhtimisotsuste kvaliteedile,” tõdes majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. Tema arvates peaks naiste osatähtsuse suurendamine olema eesmärk ja ta kutsus üles võimekaid naisi kandideerima. Tallinna ülikooli sotsioloog Triin Roosalu selgitas, et kui riigi palgal on rohkem naisi kui mehi, siis kehtib järelikult karjääriredeli asemel mehi eelistav karjäärilift. „Ükskõik, mida ma ka ei tahaks uskuda Eesti ühiskonna väärtuste innovatiivsuse kohta, oleme me tegelikult just täiesti tavaline traditsiooniline konservatiivne riik. Sisimas oleme ikkagi veendunud, et mehed on paremad juhid ja naine on kael, mis pead keerab,” oli Roosalu karmisõnaline.