Läinud aastal suurenesid leibkondade kulutused

Leibkonnaliige kulutas möödunud aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli 17 eurot rohkem kui aasta varem.

Sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelarvest 45%, jäädes 2011. aastaga võrreldes samale tasemele, teatas statistikaamet.

Läinud aastal kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 79 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 27%. Võrreldes eelneva aastaga kasvasid kulutused toidule ligi 5%. Eluasemele kulus leibkonnaliikme kohta veidi üle 51 euro kuus ehk 18% leibkonna eelarvest, mis oli 4 eurot rohkem kui 2011. aastal.

Transpordile ehk ühistranspordipiletid, bensiin, õli kulus kuus 36 eurot, vabale ajale 27 eurot, sideteenustele 16 eurot, majapidamisele 16 eurot, rõivastele ja jalanõudele 14 eurot ning tervishoiule 10 eurot leibkonnaliikme kohta.

Varasema aastaga võrreldes on enim kasvanud kulutused transpordile — transpordile kulutas leibkonnaliige 16% rohkem kui 2011. aastal. Samuti on leibkonnad taas hakanud rohkem kulutama tervisele, riietele ja jalanõudele, majapidamisele, väljaspool kodu söömisele ning vaba aja veetmisele.

Linnas oli leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt kulutatav kogusumma 296 eurot ja maal 273 eurot. Linnaleibkonnaliige kulutas kuus eluasemele keskmiselt 18 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustas linnas 19% ja maal 14%.

Samuti olid linnas suuremad väljaminekud toidule, riietele ja jalanõudele, vabale ajale, tervishoiule ning väljas söömisele. Maal seevastu kulutati transpordile ligi 15% leibkonna eelarvest, linnas jäid transpordikulutused 11% piiresse.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaal (335 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ja Tartumaal ehk 328 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Valgamaal ja Põlvamaal ehk vastavalt 200, 209 ja 217 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.

Möödunud aastal osales uuringus üle 3500 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. Läinud aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.