"Kuigi ühe kuu, eriti aga lühikese veebruari väliskaubanduse mahtude põhjal põhjapanevaid järeldusi teha ei saa, tuleb viimase kolme kuu näitajate põhjal siiski tõdeda, et retsessioonis olev eurotsoon on hakanud üha enam ka meie majandust tuntavalt mõjutama," ütles Vitsur BNS-ile.

"Kui kuni möödunud aasta novembrini kasvas Eesti eksport täiesti rahuldavas tempos, siis nii viimase kolme kuu keskmiselt kolme protsendi suurune ekspordi kasv ja kahe protsendi suurune langus veebruaris räägivad koos tööstustoodangu kasvunumbritega raskematest aegadest," ütles ta, lisades, et samas ei maksa veebruari andmete põhjal liialt pessimistlike etteulatuvaid järeldusi tegema hakata.

Vitsur märgib, et esiteks on kolmel viimasel kuul väliskaubanduse maht olnud kuude lõikes väga kõikuv: jaanuaris pretsedenditult suur ja detsembris ning veebruaris suhteliselt tagasihoidlik, kuid kokkuvõtte siiski plusspoolel.

"Teiseks sellepärast, et veebruaris oli suurimas languses oma olemuselt kõige volatiilsem, mineraalsete kütuste (sealhulgas ka elektrienergia) kaubagrupp. Kuid rohkem kui mõneprotsendilised mahtude kõikumised, annab meie eksportööride konkurentsi tingimuste halvenemisest tunnistust see tõsiasi, et ekspordihinnad on nüüd eelmise aasta veebruari omadest mõnevõrra madalamad, kuid siseturul kipuvad kõik sisendid seevastu pidevalt kallinema," ütles Vitsur. "Paraku ei ole sellises olukorras mingit alust oodata ekspordi väljavaadete paranemist lähikuudel, pigem vastupidist."

Tänavu veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades kaks protsenti vähem kui aasta varem ehk ühe miljardi euro eest, import Eestisse kahanes sama ajaga kolm protsenti 1,1 miljardile eurole. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis jäi samale tasemele mullu veebruariga, mil puudujääk oli 110 miljonit eurot. Ekspordi ja impordi kahanemist mõjutas mineraalsete kütuste kaubavahetuse oluline vähenemine, teatas statistikaamet.