Alar Tamming: kauba lõpphinnast moodustab ligi 40% intress

„Kahjuks ei ole Eesti palgad tõepoolest kiita. Ja kahjuks puudub ka võluvits kiirete ja meeldivate lahenduste saamiseks. Selleks et aru saada miks meie palgad on madalamad kui naabritel Soomes ja Rootsis tuleb vaadata ajalugu ja tunnistada, et majanduslikult oli N liit palju ebaefektiivsem kui Lääne maailm. Selle 60 aastase eksperimendi viljad ongi need mida me praegu veel sööme“ kommenteeris valuuta ja kullakaupleja AS Tavid nõukogu esimees Alar Tamming küsimust, kuidas palku tõsta.

„Kui vaadata tulevikku ja mõelda kuidas inimeste elatustaset tõsta, siis tuleb analüüsida majandust natuke sügavamalt. Juhin tähelepanu, et eesmärk peaks olema elatustaseme tõus, mitte ainult palga tõus, sest palk tõuseb ka inflatsiooni ja hüperinflatsiooni tingimustes, kus ostujõud võib hoopis väheneda. Ja arvestades praegu maailmas toimuvat “rahatrükkimist” on inflatsioonist tingitud palgatõuse oodata juba paari aasta pärast. Kuid eesmärk peaks olema just elatustaseme parandamine ja seda ümberjagamisega ei saavuta,“ selgitas Tamming.

Tema hinnangul on majanduses vaja luua selged raamid , mis aitavad ettevõtlusel areneda, kahjuks on enamus otsuseid mis selleks vaja teha väljaspool Eesti poliitikute haardeulatust. „Näiteks ei ole Eestil võimalik muuta maailmas kehtivat võlal põhinevat pangandussüsteemi. On välja arvutatud, et tarbijate kauba lõpphinnast moodustab ligi 40 % intress, mida tootmisahela eri lülid maksavad pankadele. Kui sellest intressist vabaneda, siis tegelikkuses tähendaks see 40 % odavamaid hindu tarbijatele, mis oleks sisuliselt palga tõus. Arvestades pankade positsiooni praeguse maailmas on selge, et selle idee üle ei hakata isegi arutlema rääkimata selle rakendamisest,“ selgitas Tamming.

Samuti tuleb tema sõnul mõista et Lääne ühiskonna edu ja suured palgad on olnud paljuski odava nafta kasutamise tulemus. „Kuna pool maailma naftast on ära kulutatud ja oleme parasjagu “peak oil” i tipus siis on oodata nafta hinnatõuse ja kogu maailma inimeste elatustaseme langust. Seda võimendavad veelgi poliitikute katsed ebaõnnestunud rahandus- ja majanduspoliitikale elu sisse puhuda,“ rääkis Tamming.

„Nii et ühest head lahendust palkade tõusuks ei ole. Parim mida saab teha on harida ennast, ja mõelda sellele kuidas kriisijärgsel ajal uuesti elu üles ehitada. Et paremini aru saada, kuhu maailm on liikumas soovitan lugeda Kaupo Vippí raamatut “Globaalpohmelus”,“ võttis Tamming teema kokku.

Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et Eestis saab küll väga vähe palka, aga palga kasv on Euroopa üks kiiremaid.