Tema sõnul on seejuures kriitilise tähtsusega just see, millist tööd eksportkaupade ja teenuste tegemisel teha osatakse, missuguses väärtusahela osas siin ollakse. „Ei saa ju ükski riik pidevalt importida rohkem kaupu ja teenuseid kui ta neid eksportida suudab. Seepärast pole ka sisemajandusele suunatud sektorites maksta töötajatele kõrgemat töötasu kui seda lubab ekspordisektori netoekspordi maht, sest ülekaalukat importi saaks tasakaalustada vaid laenudega mida lõpmatuseni pole loomulikult võimalik saada,“ rääkis Vitsur.

Ta järeldas, et odavast tööst lahti saamise võti peitub meie ekspordi sisus: kas ekspordime tööd või teadmisi. „Ainuüksi töö eest tänases maailmas palju ei maksta. Ka kõrgtehnoloogiliste vidinate hinnas moodustab tööliste töö kauba väärtusest tühise osa. Enamik väärtusest luuakse laborites ja konstrueerimisbüroodes ja veel enam firmade müügiosakondades. Paraku meie eksport enamikul juhtudest neid komponente ei sisalda,“ selgitas Vitsur.

Tema sõnul on odavast tööst lahti saamiseks on ainult üks tee: õppida tegutsema ja murda seejärel samm-sammult sisse väärtusahela nendesse lülidesse, kus tekib väärtus. „See pole lihtne ja edu pole siin sugugi garanteeritud, kuid muid võimalusi ei ole. Loomulikult peame ennekõike tegema endale selgeks, mida meil on vaja teha ja muuta, et selline areng üldse võimalikuks võiks osutuda. Ehk teisiti öeldult: peame ise õppima looma ja müüma suurema lisandväärtusega toodangut maailmaturul.“

Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et Eestis saab küll väga vähe palka, aga palga kasv on Euroopa üks kiiremaid.