Kommentaar: uus seadus lubab nõuda võlgnikelt 14% kõrgemat viivist

Seadusemuudatuse eesmärk on võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate konkurentsivõimet.

Seadusjärgne viivisemäär tõusis seitsmelt protsendilt kaheksale protsendile ning sellele lisandub poole aasta tagant muudetav intress, teatas võlanõuete lahendamisele spetsialiseerunud ettevõte Legal Financial Services (LFS).

Seega saab võlasuhetest, kus ei ole rakendatud lepingulist viivist, nõuda senisest 14% kõrgemat viivist. Võlaõigusseadus on tänasest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis reguleerib hilinenud maksmisega võitlemist äritehingute puhul.

Direktiivi ülevõtmiseks tehtavate muudatuste, näiteks seadusjärgse viivisemäära tõstmise ja võla sissenõudmiskulude kindlaks määratud summas hüvitamise tulemusel peaks maksetega hilinemine muutuma võlgnikule ebamugavamaks, kuna sellega kaasnevad senisest negatiivsemad tagajärjed.

See peaks omakorda mõjuma võlgnikule hoiatavalt ja seega ennetama makseviivitusse jäämist.

"Võlausaldaja saab nõuda sissenõudekulu vähemalt 40 eurot ja selle kulu tekkimist ei pea ta tõendama". Ettevõtevahelistes võlasuhetes kehtestati ka maksimaalne maksetähtaeg - 60 päeva, mis omab selgelt positiivset mõju võlanõuete kiiremaks lahendamiseks," sõnas firma juhtivpartner Ivar Kamarik.