Eesti Panga kasum kasvas mullu poole võrra
Eesti Panga puhaskasum kasvas mullu 34,1 miljoni euroni võrreldes 2011. aasta 22,7 miljoniga. Auditeeritud andmeil oli Eesti Panga 2012. aasta puhastulu kokku 50,3 miljonit eurot, aasta varem ulatus puhastulu 42 miljonini.
Eesti Panga 2012. aasta puhastulu vähendas seejuures esmakordselt riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 11,5 miljoni euro väärtuses. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.
„Euroala keskpangad, sealhulgas Eesti Pank, on kriisi lahendamise käigus ühiselt võtnud läbikaalutud, kuid siiski suuri riske. Kasvanud riskide maandamiseks on mõistlik osa teenitud tulust eraldisena kohe kõrvale panna,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 51,6 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 20,2 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8,1 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 14,7 miljonit. Investeerimistegevuse raames alustas Eesti Pank mullu mais riskide hajutamiseks aktsiatesse investeerimist, aasta lõpuks oli aktsiaportfelli suurus kasvanud umbes 15 miljoni euroni. Lisaks teenis keskpank 2012. aastal 0,4 miljonit eurot numismaatiliste toodete müügist, 2011. aastal ulatus see tulu 2,1 miljonini.
Eesti Panga põhitegevuskulud kahanesid mullu 16,2 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 19,4 miljoniga. Kui jätta kõrvale sularahakulu ja ühekordsed eurole üleminekukulud, siis kasvasid 2012. aasta kulud ühe protsendi võrra. Personalikulud kasvasid kaks protsenti 7,9 miljoni euroni. Halduskulud vähenesid kolm protsenti 5,2 miljoni euroni.
Eesti Panga nõukogu hakkab keskpanga kasumijaotust arutama 7. mail toimuval istungil. Eesti Panga nõukogu võttis mullu pikaajaliseks sihiks tõsta 3,5 korda reservide mahtu, mis tähendab reservide kasvatamist umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.
Nõukogu otsustas, et Eesti Panga reservide suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku reservide ja riskide suhet.
Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 115 miljonit eurot.
Eesti Panga riskid rahapoliitika teostamisel
Eesti Panga riskid valuutakomitee ajal olid seotud keskpanga investeeringute ja pangandussüsteemiga. Euroala keskpangaks saades on lisandunud eurosüsteemi kui tervikuga seotud riskid, mis on peamiselt seotud rahapoliitiliste tehingutega.
Eurosüsteem moodustub euroala riikide keskpankadest ja Euroopa Keskpangast. Ühtse rahapoliitika huvides jagab eurosüsteem rahapoliitikaga seotud tulusid ja kulusid. Seega jagatakse euroala pankadele antud rahapoliitiliste laenude pealt teenitud tulu vastavalt osalusele eurosüsteemis ning sama kehtib ka riskide kohta. Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26 protsenti.
Eurosüsteemi rahapoliitiline tegevus jaguneb hetkel kaheks: rahapoliitilised laenud kommertspankadele ja võlakirjade ostuprogramm (Securities Markets Programme, SMP), mille mahud oli märtsi alguse seisuga vastavalt 1,14 triljonit eurot ja 0,2 triljonit eurot.
Rahapoliitiliste riskide maandamine
Esiteks, euroala keskpankadel on rahapoliitiliste laenude riskide maandamiseks nõudeõigus laenu võtnud pankade suhtes. Sisuliselt on tagatiseks laenu võtnud panga omakapital. Teiseks, euroala keskpangad annavad laenu üksnes tagatiste olemasolul ehk kui pank ei ole võimeline tasuma keskpankadest võetud laene, siis on euroala keskpankadel võimalus tagatis realiseerida. Kui ka sellest ei piisa, siis vähendab keskpankade jaoks krediidiriski riikide võime ja soov oma maksejõuetuid panku rekapitaliseerida.
Võlakirjade ostuprogrammi (SMP) puhul on tagatiseks riikide lubadus oma võlakohustusi täielikult täita. Ehk kui riigid ei suuda osaliselt või täielikult oma võlakohustusi (sh võlakohustusi euroala keskpankade ees) täita, siis kannavad euroala keskpangad kahju.
