Samas sõnas Sägi, et väiksema sissetulekuga inimesed otsivad poest küll sooduspakkumisi, kuid maksavad pigem sularahas. Seevastu suurema sissetulekuga kodanikud, kelle palk on üle 700 euro kuus, ei jälgi nii palju hindu ning tasuvad arve kaardiga.

Lisaks on kliendid hakanud toidupoodides harvemini käima. „Raha kokkuhoiu eesmärgil on tarbijad hakanud rahaasju rohkem planeerima ning paljud on seadnud sisse „päevalimiidi“ mida tarbija püüab pigem mitte ületada. Inimesed on hakanud rahaasju rohkem planeerima,“ sõnas Sägi.

Sägi sõnul on peale euro kasutuselevõttu tarbjate hinnangul raske rahaasjadel silma peal hoida ja kiputakse rohkem raiskama. Ka on euro tarbija hinnatõusu tajumist vähendanud, kuna inimesed ei hinda Sägi arvates veel hästi euro tegelikku väärtust.

„Kui võtta näiteks võrdluseks kakskümmend eurosenti või kolm Eesti krooni, siis 72% inimestest väidavad, et kroonides tundus hinnatõusu puhul hinnavahe suurem, kui seda 20 eurosendi puhul ning nad märkasid seda rohkem,“ sõnas Sägi.

Kuna tarbija ei märka mõnesendist hinnatõusu, kipub Sägi sõnul tarbijal raha kergemini rahakoti vahel „väljalibisema“, kui krooniajal.