Majandusanalüütik Maris Lauri ütles hindade liikumist kommenteerides, et rõivad ja jalatsid on kaubagrupp, kus hinnadünaamika on majandusoludega tihti vastuolus ning et konkurentsipuudus – väga võimalik, et eelkõige hulgimüügi (ehk impordi) valdkonnas – on see, mis niigi kõrget rõivaste ja jalatsite hinnataset endiselt tõstab.

"Jääb üle vaid oodata, millisel hinnatasemel selle kaubagrupi jõuline inflatsioon peatub. Kas võib juhtuda, et Eestis on tulevikus rõivaste ja jalatsite hinnatase näiteks 50% Euroopa keskmisest kõrgem?" kirjutas ta oma blogis.

Ostovi sõnul on tootmishinnad kallinenud kogu maailmas, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud ka sisseostuhindu ja need on omakorda mõju avaldanud jaehinnale.

"Kui süveneda majandustulemustesse, siis kindlasti ei saa väita, et Eesti kaupmees teenib hüperkasumeid. Pigem on tendents, et kohalike kaupmeeste marginaalid vähenevad veelgi, sest tõusnud on nii palga- kui ka elektrikulud," rääkis ta.

"Suurtest Euroopa riikidest olulisemat kõrgemat sisseostuhinda makstes, mis omakorda tuleneb väikestest mahtudest, ja transpordikulusid kandes, pingutame oma marginaali arvelt, et hoida jaehinna taset võrreldavana Euroopa keskmisega."

Jaehinna suurimaks komponendiks jääb Ostovi sõnul ikkagi sisseostuhind, mis paraku jääb Eestile Euroopast alati kõrgemaks. Ta lisas, et ka 20 protsendi suurune käibemaks on jaehinna osa.

"Loomulikult ei saa aga 50 protsendi suurune hinnaerinevus Euroopa keskmise hinnaga kunagi tänapäevases avatud ühiskonnas toimima hakata – konkurents ja tarbijate liikuvus seda ei luba," kinnitas ta.

"Vähesest konkurentsist kohalikul jaeturul samuti rääkida ei saa, kaubanduspinna võrdluses elanike arvuga on Eesti tunduvalt üle keskmise."