Majandusanalüütik Maris Lauri ütles viimastel kuudel toimunud hindade liikumist kommenteerides, et rõivad ja jalatsid on kaubagrupp, kus hinnadünaamika on majandusoludega tihti vastuolus - müük langeb, aga hinnad tõusevad. Tema sõnul tõstab selle kaubagrupi hindu eelkõige hulgimüügi valdkonnas valitsev konkurentsipuudus.
"Jääb üle vaid oodata, millisel hinnatasemel selle kaubagrupi jõuline inflatsioon peatub. Kas võib juhtuda, et Eestis on tulevikus rõivaste ja jalatsite hinnatase näiteks 50 protsenti Euroopa keskmisest kõrgem?" kirjutas ta oma blogis.
Rõivaste ja jalatsite hinnad tõusid vastavalt statistikaameti andmetele märtsis võrreldes veebruariga kaks protsenti ja võrreldes möödunud aasta märtsiga 5,1 protsenti.
Garderoobikaupade mõningane kallinemine märtsis võrreldes eelneva kuu ehk veebruariga on Kusmini sõnul igaaastane nähtus ja seotud sellega, et jaanuaris-veebruaris toimuvad valdavas osas rõiva- ja jalatsikauplustes sügistalvise hooaja kaupade allahindluskampaaniad ning toodete keskmine müügihind on tavahinnast märgatavalt odavam.
"Märtsikuus aga suureneb tavapäraselt uue kevad-suvise hooaja kaupade müük ning allahindluste osakaal väheneb ja ka toodete keskmine müügihind tõuseb. Aastatel 2009-2013 on märtsikuine hinnatõus võrreldes veebruariga olnud pidevalt 1,3 ja 2 protsendi vahel," selgitas ta.
Veebruarikuu väiksem müügimaht oli Baltika turundusdirektori sõnul osaliselt tingitud sellest, et käesoleva aasta veebruaris oli üks müügipäev vähem kui möödunud aastal ja selle keskmine mõju kuu kogumüügile võrreldes eelmise aasta veebruariga üle kolme protsendi.
Märtsi müükide tulemuse avaldab statistikaamet alles aprilli lõpus.
"Rõiva- ja jalatsikaubandus on hooajaline äri, kus lisaks kaupmeeste tarkusele, tarbijate rahakotile ja konkurentide tegevusele on väga oluline mõjutaja ilm," ütles Kusmin.
"Veebruari, märtsi, aprilli või maikuu müügi edu või ebaedu mõju jõuab tarbijani kindlasti kevadsuvise hooajakauba lõpumüükidel. Nõrk müük tähendab rõiva- ja jalatsikaupmeestele suuremat kaubavaru ja suuremat survet allahindlustele ning tarbijatele hooaja lõpul soodsamaid hindu, mitte vastupidi. Seega kevadilma mõju hindadele võib olla suuremgi kui konkurentsi mõju," kinnitas ta.
"Kuna Eestis toimib piiriülene e-kaubandus üsna aktiivselt, siis olukorras, kus tarbija võib omale sobiliku rõivaeseme või jalatsipaari tellida ükskõik millises maailma otsas olevast e-poest, ei näe võimalust garderoobikaupade ulatuslikuks hinnakasvuks Eesti tarbijatele."
