Ministeerium: tootjahindade kasvu veavad toiduained ja joogid
Sarnane trend iseloomustab tootjahindade muutust ka teistes Euroopa riikides. Nõrgapoolne nõudlus on vähendanud mitmete toorainete hindu, mistõttu on vähenenud ka surve tootjahindade tõusuks, kommenteeris majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mjandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember tänast statistikaameti teadet.
Keskmisest kiirem hinnatõus iseloomustas märtsis toiduainete ja jookide tootmist, kus hinnad kasvasid aastaga vastavalt 6 ja 7,6 protsenti. Toiduainetööstuses oli kiireima hinnatõusuga allharu kalatööstus, kus toodang kallines aastaga 15,5 protsenti.
Siin võis olla üheks põhjuseks pikale veninud talv ja rasked jääolud, mis piirasid ligipääsu toorainele. Teistes sektorites jäi aastane hinnakasv alla viie protsendi ning enamikul juhtudel oli kasvukiirus aeglustuva trendiga.
Ekspordi- ja impordihindades jätkusid märtsis sarnased muutused. Aastane hinnalangus ulatus keskmiselt vastavalt 0,6 ja protsendini, mida mõjutas nii toormehindade kahanemine kui ka nõrk välisnõudlus. Samas eelmise kuuga võrreldes ekspordihinnad tõusid 0,2 protsenti ja impordihinnad 0,6 protsenti.
Ekspordihinnaindeksi kujunemist mõjutavad enam naftasaadused ja elektroonikatooted, mille väljaveohinnad langesid märtsis aastases võrdluses vastavalt 14 ja 2 protsenti. Ka kuuga nende müügihinnad välisturgudel kahanesid, ent oluliselt vähem.
Kuist ekspordihindade tõusu toetasid rohkem toiduaine- ja puidutööstus, kus hinnad kasvasid võrdselt 2 protsenti. Kiireim ekspordihindade kasv oli nii aastases kui ka kuises võrdluses energeetikas (8% ja 12%), kuid nende osakaal koguindeksis ei ole suur.
Kui ekspordihinnad olid aastatagusega võrreldes juba kuus kuud languses, siis impordihinnad näitasid kahanemistrendi alles teist kuud järjest. Ka impordihinnaindeksis on suuremad osakaalud naftasaadustel ja elektroonikatoodetel, mille sisseveohinnad kahanesid aastaga vastavalt 11 ja kaks protsenti.
Eelmise aasta märtsist olid enam kui kümnendiku võrra kõrgemad põllumajandussaaduste impordihinnad, samas ka nende mõju koguindeksi muutusele on väike.
Märtsis Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtjate hinnatõusu ootused mõnevõrra vähenesid. Hinnakasvu ootavate ettevõtjate osatähtsus langes alla viiendiku ning enam kui kolmveerand küsitletutest arvas, et toodangu müügihinnad jäävad järgnevatel kuudel samaks.
Suuremad ootused hinnatõusu suhtes olid paberitööstuses ja mööblitööstuses. Seni kiire hinnakasvuga silma paistnud jookide tootmises on tuleviku ootused tulnud oluliselt allapoole ning järgnevatel kuudel prognoosib hindade kasvu veidi üle kümnendiku tootjatest.
